Valijad tahtsid stabiilsust ja õiglust, said aga Kreisi-raadio

KERTU TAMMIK,      05. märts 2003


Rahvas valis Riigikogusse kreisi-raadio! Res Publica tegi Keskile ära! Oravad ajasid vaikselt oma asja! Isamaa ja Mõõdukad said oma palga! Paras neile! Tore, et Isamaa ja Mõõdukad sisse said! Rahvas on oma valitsejate nägu! Valitsus on oma rahva nägu! Kampaania oli agressiivne ja räpane! Kandidaadid konkureerisid räigelt omavahel ka erakondade sees!

Nii ja naasuguseid esialgseid hinnanguid kõlas valimisjärgsel ööl ja esimesel päeval, enne kui Kesknädal trükikotta läks. Meie arvates valis rahvas, see kõrgeima võimu kandja kõige laiemas laastus nn Ameerika tee: kui liita kokku Isamaaliidu, Mõõdukate, Reformierakonna ja Res Publica hääled, saame kokku 60 häält. See tähendab enamvähem selgelt liberalismi ehk sedasama teed, mida Eesti on käinud taasiseseisvumise esimesest Riigikogust, s.o 1992. aasta platsipuhastamisest peale. See tähendab nõrgemate saatmist prügikasti, vanade kõrvaldamist arvestatava rahva hulgast ning ainult nende aitamist, kes ise endaga toime tulevad. Rahvaliit ja Keskerakond (kokku 41 kohta) esindasid päris selgelt teist suunda - ääremaade järeleaitamist, keskklassi kujundamist suurema rahvusliku solidaarsuse kaudu ja Põhjamaade heaoluühiskonna ideaali poole püüdlemist.
Ei maksa aga riiki ja rahvast segi ajada. Riik on tõepoolest valinud tugevate toetamise tee. Rahvas aga millegipärast räägib oma soovides valimiskasti kõrval, et uuelt iigikogult loodetakse kindlustunnet, stabiilsust ja õiglust. Ometi näitavad näiteks kas või Res Publicale antud 28 kohta, et tahetakse pigem uut tsirkust, tundmatuid nägusid ja räigeid väljakutseid. Või siis miljonimängu Hannes Võrnot ja Teletaibu Tarmo Leinatamme, kes kokku moodustavad 66 % Kreisiraadiost.
Sügavalt shokeeris noore Valgamaa neiu vastus reporteri küsimusele ETV ekraanil, mille poolt tütarlaps hääletas? "Et Eesti elu paremaks läheks, tuleb hääletada Keskerakonna vastu!", kuulutas ta rõõmsalt. Miks siis? "Sest Keskerakond toetab liiga palju vanu ja pensionäre, aga riik peaks toetama noori," oli tema seisukoht.
Niisiis on eestlased taas valinud üksteisele vastandmise tee. Ükskõik mis valitsus lõpuks ka kokku pannakse, sulgeb see käsist-jalust enamvähem kõik koalitsioonipartnerid. Kui alla poolemiljoniline valijaskond pühapäeval ennast erinevasi suundades kuueks jagas ja selle juures ennast veel ühtseks riigiks peab, siis üks on kindel - ühist eesmärki sellel riigil ei ole. Ei saa korraga areneda ameerikapärase liberaalsuse ja stabiilse põhjamaisuse suunas. Me pidime valima, ja me valisime. Nüüd on igaühe oma asi vaadata, kuidas ta hakkama saab, ja kõigil erakondadel on võrdsed võimalused võimule tulla.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (21)