President kaitseb üldisi huve

URMI REINDE,      11. august 2004


President Rüütel jättis välja kuulutamata Riigikogus 20. juulil (häältega 47 poolt, 36 vastu) heaks kiidetud üüri piirmäära vabastava seadusmuudatuse ja esitas riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Presidendi kohus on toetada riigis tasakaalukat poliiitkat ja astuda välja ühiskonna üldiste huvide kaitseks. Üksikute kõrgeltmakstud erahuvide esindajate gruppide toetuseks ei ole Eesti riik endale presidendi institutisooni kehtestanud.

President kirjutas: "Iseseisvuse taastamise käigus alustatud omandireform tuleb lõpule viia kooskõlas omandireformi eesmärkidega ning austades õiguskorra põhiseaduslikke aluseid. Seaduste põhiseadusega vastavuse hindamine on riigikohtule põhiseadusega antud pädevus."
Seadusmuudatuse poolt hääletasid Res Publica, Reformierakonna ja Isamaaliidu saadikud, vastu Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja võimuerakond Rahvaliit, samuti enamik Keskerakonnast eraldunud nn sotsiaalliberaale.
Riigikogus käis terav saadikute debatt. Sellest hoolimata ei teinud seadusparandajad mööndusi üldiste huvide kaitseks. Debatti juhtis majanduskomisjoni aseesimees ja enne Riigikokku valimist kinnisvaraäris tegutsenud Sven Sester. Statistika andmetel on absoluutne enamik õigusjärgseid omanikke oma tagasisaadud majad kinnisvarabüroodele maha müünud, kuna ei saanud nende hooldamise ega üürnike õiguste respekteerimisega hakkama.
Üüri piirmäära on kehtestanud vaid need omavalitsused (tavaliselt suured linnad), kus üür on kõrge, ulatudes sageli mitme miinimumpalgani kuus. Väikelinnades ja valdades on üür paar-kolm krooni ruutmeetrilt ja huvi nende majaomanike murede vastu Res Publica, Reformierakond ega Isamaaliit seni ilmutanud ei ole. Tallinnas on üüri piirmäär 15 krooni ruutmeetrist tagastatud, s.o vanade ja amortiseerunud majade omanikele ja 20 krooni ruutmeetrist munitsipaalmajade korteritele, kuna need on uued või euroremonditud. Miks inimesed on nõus maksma üürikorterite eest näiteks Tallinnas 4000 krooni, reeglina veel omanikele maksuvabalt, sellest ei ole tervel mõistusel võimalik aru saada. Selle asemel et kinnisvaraturgu normaliseerida, viies selle vastavusse üldise elatustasemega, sõimavad need, kes tuhandeid kroone kinnisvaraärimeeste taskutesse maksavad, üürnikke ja Tallinnas võimulolevat Keskerakonda selle eest, et see munitsipaalmaju ehitab. Selge see, et munitsipaalkorterid viivad alla kinnisvaraäri ja pankade sissetulekud.
Aga miks karjuvad teised?

EESTI GORDIONI SÕLM: Viimati istusid üürnikud, omanikud ja riigi esindajad ühise laua taga 28. aprillil 1998. aastal majandusministeeriumis, nagu Kesknädala arhiivis leiduv Vambola Salupuu foto tagaküljele on kirjutatud. Mart Siimanni valitsus tegeles probleemi lahendamisega aktiivselt, eraldades isegi üle 100 miljoni krooni riigieelarvest raha üürnikele elamispinna ehitamiseks ja selleks, et omanikud saaksid oma vara vabalt hallata. 1999. tuli võimule Isamaaliidust, Mõõdukatest ja Reformierakonnast koosnev kolmikliit ja kustutas raha äravõtmisega eelarvest nii omanike kui üürnike lootuse. Täna on vaidlus jõudnud Riigikogust presidendi ja riigikohtuni.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)