Omandireformis represseeritud nõudku kahjude hüvitamist

Riigis valitsenud kaose tingimustes puudus kodutuks tehtud inimestel piisav sissetulek uue kodu loomiseks. Paljud inimesed kaotasid elukoha kaotamise tõttu ka töö. Paljud neist, eriti vanurid, on kodutud seniajani. Lastega pered on kaotatud kodu asemele ostetud uue eluaseme eest maksnud suuri pangalaene ja nende lapsed on pidanud mõnestki heast elus ilma jääma. On juhtumeid, kus sundüürnikuks tehtud inimene ostis pangalaenuga eluaseme, kuid ehitusfirma kuulutas enne maja valmimist välja pankroti. Nii maksab ta nüüd nii pangavõlga saamata jäänud elamispinna eest kui ka kõrget üüri korteriomanikule. Kõik need inimesed on kannatanud suurt kahju riigivõimu kuritegude tõttu.

Ära võeti seaduslikult saadud kodud

Äravõetud kodud olid loodud seaduslikul teel, valdusõigust tõendava korteriorderi alusel. Korterivaldajatelt võeti õigus oma elamispinda segamatult kasutada, seda oma soovi kohaselt ümber vahetada ja oma perekonnaliikmetele pärandada. Katsete eest nõuda oma õiguste tunnustamist alandati ja halvustati sundüürnikeks tehtuid, et piirata nende võimalust osaleda ühiskonna poliitilises elus. Avaliku tagakiusamise tagajärjel väljapääsmatusse olukorda surutud inimesed tegid enesetappe, surid enneaegselt infarktide ja insultide tagajärjel, haigestusid viletsusest põhjustatud haigustesse.

 Omandireform rajati teadlikult huvigruppide suvaõigusele, mille realiseerimiseks loodi 1940. aastate varale uus õigus ja rakendati see tagasiulatuvalt. Piiramatu rakendusõigus vara ümberjagamiseks anti valdavalt juriidilise hariduseta eraisikutest moodustatud Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Komisjonidele ning kohalike omavalitsuste ametnikele.

Peavoolumeedia ja valitsus vaikivad

Omandireformiga kaasnenud repressioonidest, inimlikest kannatustest ja protsessi kuritegelikkusest on vaikinud peavoolumeedia ja valitsusringkonnad. Sundüürnikeks tehtud inimeste lõputud pöördumised riigi juhtkonna ja kohtute poole on tihti jäetud lahendamata. Sageli ei ole sellistele pöördumistele ja märgukirjadele isegi vastatud.

Meil tuleb tagasi pöörduda ühiskonnas toime pandud fundamentaalsete inimõiguste rikkumiste juurde ja need heastada. Tuleb tagasi pöörduda minevikus aset leidnud ebaõigluse juurde, mis oli levinud üle kogu maa, ja see heastada. Me oleme jätnud saatuse hoolde need pered, isad-emad ja lapsed, kes külmavereliselt kodust välja heideti ja väheväärtuslikeks kodanikeks nimetati. See on raske kuritegu ja see tuleb ka heastada. Tuleb mõista, et see on kuritegu, mis kestab ka täna ja iga päev, kuni see ülekohus saab kompenseeritud.

 Riiklikud jõupingutused tuleb suunata sellele, et iga inimese õigused oleks kaitstud ja nende rikkumine tooks kaasa vältimatu karistuse. Inimeste õigused on huvigruppide, riigi ja ühiskonna huvidest tähtsamad. See on tsiviilühiskonna aluspõhimõte. Oluline on, kas kogu Eesti ühiskond mõistab, kes ollakse, millises ühiskonnas ning millises õiguslikus olukorras jätkuvalt ollakse, kui jätkatakse teiste inimeste õiguste ignoreerimist.

Eesti Üürnike Liit on algatanud allkirjade kogumise petitsioonile, millega taotletakse kahju hüvitamist neile endistele korterivaldajatele, kes muudeti sundüürnikeks ja kellelt võeti valdusõigus oma seaduslikul teel loodud kodule.

Euroopa Liidu survel võttis Riigikogu 12. märtsil 2014 vastu „Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse“. Alles nüüd on tekkinud võimalus pöörduda kollektiivse avalduse, märgukirja või petitsiooniga seadusandja poole, kohustades saadikuid seda menetlema.

Eesti Üürnike Liit pöördub Teie poole palvega aidata kaasa allkirjade kogumise aktsioonile. Petitsiooniga ühinemiseks leiate allkirjalehe Eesti Üürnike Liidu kodulehelt aadressil www.kodueest.ee. Materjalid on meie kodulehel nii eesti kui ka vene keeles. Meie aadress: Tallinn, Sakala 23A, tel 62 72 910, e-mail est.tenants@neti.ee

[esiletõste] Inimeste õigused on huvigruppide, riigi ja ühiskonna huvidest tähtsamad.

FEJA RÄIM, Eesti Üürnike Liidu nõunik

[teade] „Verised majad“ - unikaalne film Eesti omandireformist! Kolmapäeval, 17. detsembril Pärnu teatris ENDLA. Algus kell 18.00.

Jaga |