Kuidas Barack Obama muudaks Ameerikat?

Barack Obama hinnangul on president George W. Bushi kaheksa-aastane saamatu tegutsemine põhjustanud USA-le mitmeid hädasid, mistõttu riik vajab radikaalseid muutusi

.

USA-d ootavad tõsised väljakutsed

Presidendikandidaat ei pea õigeks inimeste töölevõttu parteilise kuuluvuse, mitte aga  kvalifikatsiooni ja kogemuste alusel. Sisepoliitika vallas lubab ta vähendada keskklassi maksukoormust, läbi viia tervishoiureformi võimaldamaks arstiabi kõigile, tõsta miinimumpalka vastavalt majanduse kasvule, tagada töötajatele vaba võimalus liituda ametiühingutesse.

Obama annab lubadusi käivitada uus energiapoliitika, mis langetaks bensiinihinda, teha suuri investeeringuid puhta energia tootmiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks, luua viis miljonit „rohelist“ töökohta.

Välispoliitika vallas tõotab Obama lõpetada sõja Iraagis, andes poliitilise otsustamise üle sealsetele poliitikutele, ning viia terrorismivastase võitluse raskuspunkti Osama bin Ladeni, Al Qaeda ja Talibani vastu Afganistani ja Pakistani.

Obama rõhutab vajadust taastada maailmas Ameerika moraalne autoriteet ideede vahelise võitluse tandril. Tema soov on tagada kodumaa turvalisus, vältida tuumarelvade levikut ning koondada maailm võitlusse 21. sajandi ohtude – kliimamuutuste, naftasõltuvuse, ekstremismi, pandeemiate,  genotsiidi  ja nurjatute riikide – vastu.

Obama plaan USA muutmiseks on neljaosaline: Virgutada USA majandust. Investeerida USA õitsengusse. Taastada Ameerika liidriroll maailmas. Täiustada USA väärtusi.

Virgutada majandust

?rimaailmas öeldakse, et auto tahavaatepeegel on alati selgem kui tuuleklaas. Seetõttu on varasemad puudused paremini näha kui tulevikupilt.

Ei saa öelda, et USA majandus oleks praegu terve. Bensiini ja ostukorvi hind on mõne viimase kuuga kerkinud taevani. Käesoleval aastal on kadunud 463 000 töökohta, president Bushi valitsemise algusest aga kolm miljonit. Hüpoteekide väljaostuõiguse kaotamine on saavutanud kõrgeima taseme pärast Suurt Depressiooni, eluasemete väärtus on dramaatiliselt langenud. Tervise eest hoolitsemise kulud ja kolledŽite õppemaksud on tõusnud lakke ja kõrgemalegi. Ootamatu haigestumine või autoõnnetus võib liiga palju perekondi tõugata keskklassist välja.

Valitsus on kaheksa aastaga loobunud majanduse laiapõhjalisest arendamisest, mis on alati olnud Ameerika edu aluseks. Selle asemel on valitud kõrgestitasustatud lobbistide (lobby – rahvasaadikute mõjutamine mingi huvigrupi poolt. Toim.) kaasabil suurtele korporatsioonidele ja rikastele inimestele kasulik maksude alandamise tee. Hiina ja India on saanud Ameerikale tõsisteks  konkurentideks nii tootmises kui ka teenuste osutamises. USA on sunnitud raha laenama Hiinalt ja Saudi Araabialt.

Riigi viib kriisist välja töötav Ameerika,  mitte aga spekulandid ja lobbistid.

Administratsiooni seniste poliitiliste valikute tõttu tuleb näkku vaadata praeguse põlvkonna jaoks halvimale majanduskriisile. Majanduse virgutamiseks läheb vaja hädaabiplaani, mille peapunktid on:

* Suurte naftafirmade ülikasumist on vaja leida 500 USD igale inimesele ja 1000 USD igale abielupaarile.

* Kiirteede ehitamiseks tuleb luua 25 miljardi USD suurune fond.

* Kohalikke omavalitsusi peab toetama 25 miljardi dollariga arendamaks politseid, tuletõrjet, haridust ja tervishoidu.

* Tuleb luua maksekrediidi süsteem. Maksudest  peaks vabastama pensionärid, kelle tulu on alla 50 000 USD aastas. Alandada tuleb bensiini- ja gaasihinda, tõsta alampalka, kaitsta töötajate õigust liituda ametiühingutesse , muuta pankrotiseadust töötajate kasuks, kindlustada väikefarmerite tulevikku, piirates nende makse suurte põllumajandusettevõtetega võrreldes.

* Vaja on tagada haiguskindlustus igale ameeriklasele. (Haiguskindlustuseta ameeriklaste arv on praeguse valitsuse ajal suurenenud 8,6 miljoni inimese võrra ja nende koguarv ulatub praegu 47 miljonini.) Tuleb alandada retseptiravimite hinda ning edendada haigestumise ennetamist.

* Kavas on tagada, et iga laps saaks esmaklassilise hariduse ning võimaluse õppida kolledzhis.

* Elumaja omamine tuleb muuta kättesaadavamaks. Kergendada on vaja töö- ja pereelu ühitamist.

* Tuleb taastada usaldus USA rahandussüsteemi vastu.

* Suurkompaniide ja rikaste perekondade maksude alandamise tõttu on riigieelarve defitsiit oluliselt suurenenud. Sellele on kaasa aidanud Iraagi sõda. Tuleb vähendada riiklikke kulutusi ning taastada aus, läbipaistev valitsemine. Peab looma reservfondi erakordseteks kuludeks ja riigieelarve puudujäägi kahandamiseks.

Investeerida õitsengusse

Tarvis on arendada energiasõltumatust. Selleks tuleb 2015. aastaks teedele tuua miljon hübriid-elektriautot ja alandada vähese kütusekuluga autode makse, edendada omamaise nafta ja gaasi kasutamist. Süsihappegaasi emissiooni peab  2050. aastaks vähendama 80% ja taastada tuleb USA juhtpositsioon ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel.

Igale ameeriklasele tuleb tagada maailmatasemel haridus.  (Praegu vaid 20% Ameerika üliõpilasi on valmis tegelema matemaatikaga ja teadustööga. Teiste industriaalriikidega võrreldes on USA üliõpilaste väljalangevus suurim. Näiteks Hiina valmistab ette insenere neli korda enam kui USA. Kõrgharidusega inimesi on USA-s protsentuaalselt samapalju kui Bulgaarias või Costa Ricas.)

Ameerika on vaja teaduse ja tehnoloogia alal muuta vaieldamatuks liidriks maailma ulatuses. Tuleb toetada täppis- ja teadusharidust, luua valitsuse teadus- ja tehnoloogiateenistus, reformida patendisüsteem.

USA vajab 21. sajandi väärilist infrastruktuuri, selleks tuleb arendada kiirteid ja investeerida ühistranspordi arendamisse. Väikeettevõtteid on vaja abistada töökohtade loomisel. Peab toetama regionaalset majanduslikku arengut, loobuma väikeinvesteeringute maksustamisest ning arendama teaduskeskusi. Tuleb toetada Ameerika osalust globaalses majanduses, aidata luua Ameerika kaupade jaoks välismaiseid turge, lõpetada suurfirmade maksuvabastused, soodustada Ameerikasse investeerimist.

Taastada USA liidriroll maailmas

Vastutustundlikult on vaja lõpetada sõda Iraagis. (Ehkki endise Iraagi diktaatori Saddam Husseini režiim oli hirmus, polnud see terrorismiga seotud. Selle asemel tuleb lõpule viia võitlus Osama bin Ladeni ja „Al Qaeda“ vastu.)

Peab vältima tuuma- ja biorelvade levikut, tugevdama NATO-t jt rahvusvahelisi organisatsioone ning otsesidemeid kõikide riikidega, arendama koostööd Afganistani ja Pakistani rahvaga, korraldama sõjavägi ümber vastavalt 21. sajandi nõuetele. Tagada tuleb Ameerika globaalne ülekaal õhus, merel, kosmoses ja maismaal. Vaja on arendada salateenistust, mida tuleb edendada kohalikke keeli ja kombeid tundvate inimeste baasil.

Täiustada USA väärtusi

2007. aastal kulutati enam kui 2,8 miljardit dollarit föderaalvalitsuse lobby-tegevuseks. Ameerika rahval pole raha sellisteks kuludeks. Seadusandlusele ja valitsusele ligipääsemiseks ei pea olema muid vahendeid peale valijate häälte. On vaja luua lobby-tegevuse ja lobby-kulude andmebaas.

Vaja on tugevdada perekonda, väärtustada isadust, suurendada lastega perekondade toetamist, kaitsta naiste valimisõigust, toetada puuetega inimesi, vältida diskrimineerimist seksuaalse orientatsiooni pärast. Tuleb kindlustada USA riigipiire immigratsioonisüsteemi reformi abil, teha sisserännutingimused rangemaks.

Säilitada elukeskkonda järeltulevatele põlvedele, hoolitseda õhu ja vee puhtuse ning märgalade eest. Vähendada reostust, kohustada reostajaid maksma reostamise eest. Täiustada keskkonnaseadustikku.

Vähendamist nõuab retsidiivne kuritegevus – praegu kuni kaks kolmandikku igal aastal vabastatavast 650 000 vangist satub kolme aasta jooksul tagasi vanglasse.

Tõlkinud ja refereerinud HEINO LEVALD, majandusdoktor

Jaga |