Uus korteriühistute seadus nõuab põhjalikumat selgitustööd

 Kuid mis siis täpsemalt ikkagi uue seaduse rakendumisel muutub?

Vastavalt uuele seadusele toimub 2018. aasta alguses "kollektiviseerimine". See tähendab, et kõikides kortermajades, kus ei ole veel moodustatud korteriühistuid, luuakse 1. jaanuarist 2018 automaatselt ühistu.

Täna on asja tehniline pool paraku veel üsna lahtine ning on jäänud arusaamatuks, kuidas seda seadust ikkagi ellu viiakse. Kas lihtsalt lisatakse uus ühistunimi registrisse? Kuid kes siis neid uusi ühistuid siiski tegelikkuses juhtima asub? Vastuseta on ka teavitustöö rollijaotus.

Tänase seisuga on mulje, et seadus küll muutub, kuid sellest teada saamine ja selgituste otsimine jääb iga elaniku enda mureks.

Vajalik konverents

Olles korteriühistute probleemidega väga tihedalt kokku puutunud, julgen väita, et vajame tõsisemat selgitustööd, samuti koostööd elanike, omavalitsuste ja valitsuse vahel. Täna oleme aga koostööst kaugel. Selleks et inimestele anda mingitki ülevaadet uuest seadusest, korraldasin Tallinnas Lindakivi keskuses korteriühistute probleeme lahkava konverentsi „Korteriühistute elu peale uue seaduse rakendumist: põhilised muudatused ja uued reeglid“.

Konverentsil tutvustas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse uusi reegleid ning põhilisi seadusemuudatusi jurist Marina Suhnjova. Uue seaduse rakendumisest praktikas andis ülevaate Notarite Koja esindaja. Kutsusin sellele üritusele ka Justiitsministeeriumi esindajaid, kuid kahjuks keeldusid nad meie konverentsil osalemast.

Pean tõdema, et üritus läks väga hästi korda. Olen veendunud, et saalitäis rahvast sai väga vajalikku infot. Sellist selgitustööd peaks aga tegelikult tegema riik.

Kuid uues seaduses on veel muidki muresid, kui ainult ebamäärasus ja selgitustöö puudumine. Näiteks on täna vastuseta, mis saab korteriühistutest, mis koosnevad mitmest majast. Kuidas peaksid nemad ikkagi edaspidi üldkoosolekuid korraldama, et mitte laguneda eraldi ühistuteks? Usun, et vastused on mõne ametniku peas iseenesest olemas, kuid sellest on vähe kasu, kui see informatsioon inimesteni ei jõua.

Võlgnike küsimus lahendamata

Kõige enam muret valmistab mulle aga asjaolu, et uus seadus ei näe ikkagi ette korralikke meetmeid ühistus olevate võlgnike mõjutamiseks.

Kohtla-Järve näitel oleme tuttavad olukorraga, kus korteriühistul puudub õigus välja lülitada pikaajaliste võlglaste gaasi-, vee- ja küttevarustust, kuid teenust pakkuval ettevõttel pole mingit kohustust tegelda võlglastega eraldi. Seetõttu kannatavad inimesed, kes on oma arved korrektselt tasunud, kuid peavad sellele vaatamata olema soojata. Olen veendunud, et olukorda saaks lahendada nii, et teenusepakkujal oleks kohustus sõlmida otseleping iga korteriomanikuga. Lisaks tuleks keelata teenuste katkestamine neile, kes on oma arved igati korrektselt tasunud.

Kahjuks jääb ka uue seadusega kehtima arusaamatu regulatsioon, mille kohaselt oleks otselepingud küll justkui kuidagi võimalikud, kuid reaalselt ei saa korteriühistu seda õigust kasutada, sest see pole monopoolse teenusepakkuja huvides. Kumb on siis ikkagi tähtsam? Kas inimeste heaolu või ettevõtete kasum?

Mina igatahes ei poolda arvamust, et inimesi võiks nende võlgade eest surma mõista. Kui inimestel pole külmaperioodil sooja elupaika, vaid tuleb elada kütteta tondilossis, siis see on sisuliselt allakirjutamine nende surmaotsusele. Tegemist on probleemiga, kus riik peab sekkuma, kuid seda siiski ei tee.

Korteriühistuseaduse muutumine mõjutab väga paljusid inimesi ning ma loodan, et meie ärgitustöö aktiviseerib ka ministeeriumiesindajaid selgitustööle. Olen veendunud, et seda ei saa jätta liialt viimse hetke peale, sest sellisel juhul ei pruugi sõnum inimestele õigeaegselt kohale jõuda. Aeg on tegutseda juba täna!

OLGA IVANOVA,

Riigikogu korteriühistute toetusrühma esimees

Jaga |