Tänavusest rukkisaagist küpsetatakse üle miljoni juubelileiva

Minister lisas, et kuigi tänavune hiline kevad on vilja valmimist lükanud peaaegu kuu võrra edasi, on suvi olnud rukkile soodne ja oodata on parimate aegade väärilist saaki. See võimaldab juubeliks küpsetada enamgi kui lubatud miljon leivapätsi.

Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi, kuid omaette kultuurina hakati seda teravilja kasvatama alles 11. sajandil. Rukkist leidub kümneid liike ja palju sorte; see teravili on pinnase suhtes vähenõudlik ja külmakindlana sobib hästi põhjamaises kliimas viljelemiseks.

„Eesti rahvas on rukist kasvatanud ja rukkileiba söönud aastasadade vältel, samuti on rukkileivaga seotud meie kombed ja traditsioonid. Leiva ja leivavilja vastu on alati austust tuntud ning neid pühaks peetud. Rukkileib on meie rahvustoit, mida on võrreldud kulla, päikese ja elu endaga,“ ütles Tamm.

„Mul on hea meel, et musta leiba hinnatakse Eestis tänini ning et väga paljude eestlaste jaoks on rukkileib üks Eesti sümboleid,“ märkis minister.

Rukkimaarjapäeval lõigati rukkikuninga Hans Kruusamägi põllult Lääne-Virumaal Simunas esimene sümboolne rukkivihk. Ettevõtmise korraldasid Eesti Rukki Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Üle Eesti on juubelirukist külvatud 134 põllule, kokku 2526 hektarile. Selle aktsiooniga otsustasid põllumehed koos möldrite ja pagaritega teha Eestile kingituse – 3. juunil 2016 sõlmisid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu Mill kui möldrite esindaja ja Leibur kui leivatootjate esindaja vastavasisulise koostööleppe.

Suur külvipäev rukkikuninga maadel Väike-Maarja vallas oli mullu 24. augustil. Kõik ülemaalise aktsiooniga liitunud rukkikasvatajad said oma juubelipõllu tähistamiseks vastava viida.

Juubeliviljast küpsetatud esimene leib lõigatakse pidulikult lahti 17. novembril Eesti Rahva Muuseumis toimuval Põllumajanduskoja lõikuspeol.

Maaeluministeeriumi pressiteatest

Jaga |