Poola valimistel võitsid noored

RITA MAKAROVA,      31. oktoober 2007


Poola äsjased ennetähtaegsed parlamendivalimised võitis ülekaalukalt suurim opositsioonipartei Kodanike Platvorm (PO). Toimunut võib nimetada Jaroslaw Kaczyñski valitsusele umbusalduse avaldamise referendumiks.

Viimase 18 aasta tähtsaimad valimised võitis PO nii kodu- kui ka välismaal. Esmakordselt käisid hääletamisurnide juures noored, kes on sündinud juba vabas Poolas, pärast murrangulisi 1989. aasta sündmusi. Just nemad põhjustasidki kaks aastat võimul olnud Jaroslaw Kaczyñski partei Seadus ja Õiglus (PiS) kaotuse. Kõrgeimaks osutus nii valimisaktiivsus (53%) kui ka 18–20-aastaste valijate osalus.

Parteide duelli Varssavis, kus osavõtt ületas 70%, võitis PO suurelt. Parteiliider Donald Tusk sai isiklikult 534 241 häält PiS-i esimehe Jaroslaw Kaczyñski 273 684 hääle vastu. Seimi 460 kohast kuulub PO-le 209, järgneb PiS 166 kohaga. Vasakpoolsete ja demokraatide ühendus LiD sai 53 kohta, Talurahvapartei (PSL) 31 kohta ja sakslaste vähemus ühe koha. Oodata on PO ja PSL-i koalitsiooni.

Euroopa südames kukkus valitsus, mis oli lõhestanud ja isoleerinud riiki. See tähendab lõppu agressiivse politseiriigi ülesehitamisele, vaenuõhutamispoliitikale ja süüdlaste fabritseerimisele. Jaroslaw Kaczyñski valitsust iseloomustas kõikvõimsa riigi ja nõrga kodaniku tunde tekitamine, mida sepitseti lakkamatu enesekiituse taustal.

Seniseid võimuparteisid ootavad rasked ajad

Kaks aastat valitsust toetanud ja sellest aasta koalitsioonis olnud Poola Perede Liiga (LPR) ja Samobrona saatus on karm. Peaministril õnnestus hävitada mõlema koalitsioonipartei esimehed ja võita osaliselt endale nende valijaskond. Nii LPR kui ka Samobrona said alla 2% häältest, kuid Seimi pääsemiseks läheb tarvis 5%. Saavutamata jäi neil ka 3% künnis, mis oleks jätkuvalt taganud riikliku finantseerimise.

Klerikaal-natsionalistliku LPR-i esimees, endine haridusminister Roman Giertych loobub partei juhtimisest ja tõmbub poliitikast tagasi. Rahva poolt antud „punane kaart" hindab kummagi partei vaated liiga iganenuks. Ka Samobrona ei usu ellujäämisse. Partei esimeest Lepperit ootab järjekordselt kohtupink; parteikassa rahad on lõpukorral, välistatud on elamine frustreeritud põllumeeste toel nagu 90-ndatel, sest eurotoetuste abil on Poola küla tundmatuseni muutunud.

Jaroslaw Kaczyñski lubas oma parteiga jääda neljaks aastaks raudsesse opositsiooni.

Uue peaministri suurim väljakutse on lõhestunud Poola liitmine ja lubatud „majandusliku ime" realiseerimine.

Eelmise valitsuse olulisema eesmärgi ja paraku ka nende kaotuse kirstunaelaks osutunud Korruptsioonivastase Keskbüroo (CBA) likvideerimist esialgu ette ei nähta. Küll on plaanis eriteenistuste tegevuse põhjalik audit ning nende üksuste poliitiliste kirgede vaigistamine. Lubatakse soojemaid suhted Saksamaaga ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning vähem vastandlikkust Venemaa-suunal.

Ameerikat paneb veidi muretsema Tuski lubadus tingida Poolale tulemuslikumalt soodustusi USA raketitõrjekilpide Poola territooriumile paigaldamise loa eest ning tulevase peaministri soov võimalikult kiiresti toimetada 900 Poola sõdurit Iraagist koju.

Tulevikku on raske ennustada. Donald Tuski peetakse pigem mugavaks poliitikuks. Küllap aga ongi tasakaalustatud poliitika, mõistmine ja koostöö see, mida konfrontatsioonist ja vendade Kaczyñskite unikaalsest paranoilisest ultranatsionalismist räsitud poolakad soovivad. Huvi pakub Tuski planeeritud välisvisiitide järjestus: Brüssel, Washington, Moskva. See annab Kremlile põhjust arvata, et riikidevahelised suhted võivad pöörduda kahe aasta tagustesse raamidesse ja Varssavi lõpetab Moskva demoniseerimise.

Euroopa rõõmustab

Liberaalsema Kodanike Platvormi triumf konservatiivse Seaduse ja Õigluse üle lisab kindlust suuremale koostööle Euroopas. Esimeste õnnitlejate hulgas olid Saksa ja Prantsuse peaminister. Koostööaltid prantslased näevad Tuski ja Sarkozy ühiseid jooni: sama vanus, dünaamilisus, avatus maailmale, võime mobiliseerida positiivset energiat. Saksamaa välisministri hinnangul sai Tusk valijatelt poliitiliste muudatuste missiooni – tal tuleb üles ehitada Kaczyñskite põletatud diplomaatilised sillad.

Hämmingus The Times kirjeldab, kuidas sajad tuhanded noored poolakad kiirustasid valimiseelsetel nädalatel koju ning kümned tuhanded veetsid tunde Iirimaal ja Inglismaal Poola saatkondade ja konsulaatide juures, oodates kilomeetripikkustes järjekordades valimiskastide juurde pääsemist.

Võitjaid pole veel õnnitlenud president Lech Kaczyñski. Riigipea paneb Tuskile pahaks sõnapaari „vennad Kaczyñskid". Vennad Kaczyñskid küll eksisteerivad, kuid see on bioloogiline nähtus, mitte poliitiline kategooria. Väiklane president aga leiab, et selle reegli vastu eksijatesse tuleb ka vastavalt suhtuda.

Meie ja nemad: Ansipi ja Kaczyñski poliitika on sarnased

Paratamatult tekib selline tunne, mõeldes mõlema riigi peaministri suhtumisele oma koalitsioonipartneritesse.

Ka Ansip on suutnud riigi lõhestada, seda küll rahvuslikul tasandil, ja pingestanud suhted Venemaaga. Mõlema mehe kõned hiilgavad enesekiitusest ja pakatavad soovist mõistmatut rahvast noomida. Mõlemad saadavad oma rahvaliikmeid ohupiirkondadesse. Ansipilgi on ilmnenud kalduvus jõustruktuure tugevdada. Mõlemad peaministrid on oma isiklike komplekside väljaelamisega lubamatult kahjustanud riigi mainet ja komplitseerinud rahvusvahelist olukorda.

Ehk tuleks meil tulevaselt Poola valitsuselt eeskuju võtta: Eesti poisid Iraagist koju tuua, Moskvasse visiidile sõita, rahva positiivset energiat koondada.

5. novembril koguneb Poola Seimi uus koosseis. Sel päeval lahkub ametist peaminister Jaroslaw Kaczyñski – poliitik, kelle tagasiastumise teate peale ohkab kergendatult suurem osa Euroopast.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)