Mida arvata uue messia tulemisest?

Värskest sotside liidrist Sven Mikserist loodetakse praegu teist Indrek Tarandit. Esimene tunnus selle tõestuseks oli juba see, et meedia hakkas teda veelgi rohkem armastama kui seni. Osales ju Indrek Tarandki kõiksugustes „Viiendates b-des", „Varivalitsustes", tantsusaadetes, ning tema  skandaale (välisminister Kristiina Ojulandi „vene l...ks" sõimamine, Kadri Simsonilt rahvakogunemisel mikrofoni käestrebimine jmt) võimendas meedia piiritult. Sellega kogus Tarand lärmakalt ja pikka aega  tuntust, ning kandideerides viimati Euroopa Parlamenti, võttis 100 000 häält - ei tea kelle üllatuseks. Ta oli ju meedia lemmikkangelane ja pidi lunastama kogu Eesti ligi 20-aastase demokraatia (=erakondliku süsteemi ja parlamentaarse riigikorra) patud.

Tervelt sada tuhat valijat ei osanud endale Eesti poliitikast leida teist väljundit kui Indrek Tarandi eurokuningaks troonimine. Nüüd, olles selle parteideasendaja Euroopa pudrupadade juurde läkitanud, otsitakse uut iidolit. Kas selleks saab Sven Mikser? Väidetavalt just Eesti intellektuaalidel polevat, kelle poolt hääletada, ja kes siis ei tahaks ennast intellektuaalidega samastada - kui Reformi poolt hääletavad ahned, Isamaa poolt äärmusrahvuslased ja Keski poolt venelased, nagu rahva ajusid siin sellise lahterdamisega on pestud. Sellise üldistuse juures  pole imestada, et 40% häältest turul maas vedelevad.

Kesknädal luges Postimehe kommentaare Argo Ideoni artiklile (19.10), kus pärast Jüri Pihli asendamist Sven Mikseriga (16.10) arvas kommentaariumikülastaja järgmist.

*Pihl vihastas tooli alttõmbamise peale samade inimeste poolt, kes teda kampa tulema lunisid. Inimlikult mõistetav. Samas ei oska ka kaasa tunda. Tuli ta ju otse tänavalt parteibossiks, mida ju igaühele ei pakuta. Easy come easy go.

Ei jäta sotsidest head muljet igatahes. On selge, et erakonnasiseselt ei valitse mitte demokraatia, vaid mingid hämarad mängud.

*Oleks Pihl seda võtnud kui väikest kaotust suures sõjas ellujäämise nimel ja suure lärmita lahkunud, poleks Mikseri saamine erakonna juhiks kedagi oluliselt liigutanud. Nüüd on ta täis teinud nii enda kui erakonna.

*Natukene jääb arusaamatuks, mis tohutu tõmblemine see erakonna juhtide isikute ümber üldse valitseb. Olgu see siis kaduv Rahvaliit või Sotsid. Reaalseid otsuseid võtavad vastu niikuinii üks ja see sama väike grupp inimesi. Erakonnad võiksid enne valimisi tegeleda sisuliste, mitte vormiliste küsimustega. Tohutud intriigid ja sisepingeid ei anna valijatele mingit usaldust, et kõnealune erakond suudaks ka riigijuhtimise pingetele vastu panna. Eeskuju võiks võtta IRL'i, Reformi ja isegi Keskerakonna meelekindlusest. Eks küsitlused räägivad enda keelt, milline taktika on õige.

*Pihl sai maha võetud, Saks astus tagasi. Suur võit mingile siseringkonnale? Vaevalt küll. Mikser võib küll uhkusega järjekordse tiitli CV'sse kirjutada, aga kui erakond lakkamatute sisetõmbluste pärast Riigikogu ukse taha jäetakse, siis on see tiitel sama väärtuslik kui Juhan Aare oma Rahvaliidus.

* Minu arvates peale kaklust ei õiendata. Pihl nii käituski. Ajakirjanike ilkuvatele küsimustele vastamata. Seda Ideon kahetsebki. Mina arvan hoopis seda, et Sven Mikser on KE juurtega. Pihl taipas,et Savisaar on talle ikkagi ära teinud, kui algasid imelikud jamad SDE-s nüüd sügisel, enne valimisi. Seal pole keksida midagi ja surevat luike etendada..

* Esiteks ei olnud see päris demokraatlikul teel kaotamine, ta müüdi maha juba poolel teel ja see algas palju varem avaliku meedia sekkumisega SDE koalitsiooniküsimustesse pealinnas.
Teiseks peale kaklust rusikatega ei vehita, ...pealegi ta õnnitles korralikult Sveni ja soovis sellele erakonna edukat juhtimist edaspidi.

Kolmandaks paistis siin tegu olevat ikkagi kahe leeriga, kes kumbki said ja saavad sotsiaaldemokraatiast omamoodi aru! Kas praegune esimees suudab nad liita, ... seda näitab aeg.

Poliitika on just nii räpane, kui räpaselt seda keegi suvatseb teha. Telgitaguseid tundmata pole aga avaliku poole pealt Pihlile paraku midagi ette heita, kuigi seda paistab väga otsitavat.

Igati sirge seljaga ja aumehelik käitumine? Sven ei jäänud muidugi oma roosibuketiga ka alla!:)

Nagu langed punaste nelkide kinkimise tasemele, nii annad trumbid tegelikult vastasele (´à la Laar versus Rüütel)

*Kas Pihli mahavõtmist ei hakatud ette valmistama mitte väljaspoolt erakonda meie ajakirjanduse ja paduparempoolsete poolt? Kas sellega oli seotud ka President Ilves? Tuleks teha vastav sotsioloogiline ajakirjanduse uuring.

Peapõhjus oli ikkagi see, et Pihl oleks olnud pärast Riigikogu valimisi Savisaarega kindlalt ühes paadis. Seda kartsid nagu vanakurat välku nii meie parempoolsed, Eesti parempoolsete "kaisutusse" lükanud parempoolsete "puudliteks" olnud Tarand, Padar, Nestor, Lauristin ja kas ka mitte president Ilves.

Aeg annab arutust.

Vox populi, vox dei. Neist vähestestki kommentaaridest on näha, et inimesed saavad  suurepäraselt aru, mis toimub. Ja enne valimisi ei saa end rahulikult tunda mitte ükski erakond, olgu või Reformierakonna eelnev toetus 99,9%.

Äärmiselt ebastabiilse majandusega riigis (kus hiljutine majandustõus moodustas 10% ja kohe järgnes majanduslangus 15%), kus miinimumpalk on netos natuke üle 200 euro, pension 272 eurot ja kust kodanikud on hakanud lahkuma juba perekondade viisi, st massiliselt, ei saa keegi end kindlalt tunda. Ka miljonärist võib saada päevapealt nn uusvaene, nagu me nüüd näinud oleme.

Nii et Mikseril on kõva tööpõld ees - eelkõige aktiviseerida ametiühingud (loe ka tänasest lehest ametiühingutegelast Alar Sepperit, lk 4!), taastada (või õigemini luua) sotside ühtne parteistruktuur, muutuda atraktiivseks rahastajatele (miks peaks Eesti ahne ärimees toetama mingit sotsialismust?) ning leidma oma erakonnale koostööpartnereid, kes mitte ei ole huvitatud partneri mahatampimisest, vaid ühisest tegevusest tänasest elujõulisema Eesti nimel.

URMI REINDE

Jaga |