Mõtle kodanikuna Eesti riigile!

JÜRI RATAS,      28. november 2007


Kodanikupäeva-kõnest Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastele

Meie tänase kohtumise teemaks on kodanikupäev, mida tähistatakse iga aasta 26. novembril.

Mida peaks kodanikupäev tähistama?

See päev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õiguste ja kohustuste selgitamisele ning teadvustamisele.

Kodanikupäeval, ja mitte ainult sel päeval, peame rõhutama, et kodanikud ja riik kuuluvad ühte. Iga inimese tegevus ühiskonnas jätab jälje. Igaühel meist on võimalus kujundada oma elu ühiskonnas, ning vastupidi. Siiani kõlab USA omaaegse noore presidendi John Kennedy tunnussõna: "Ära küsi, mida sinu maa saab teha sinu heaks; küsi, mida sina saad teha oma maa heaks."

Kuidas toimub kodanike ja riigi koostöö?

Valimistel valivad inimesed oma esindajad valla- või linnavolikogudesse, samuti Riigikogusse ning Euroopa Parlamenti, kus toimub vastavalt seadustele meie igapäevaelu probleemide lahendamise otsustusprotsess. Neid otsuseid oleme kohustatud täitma. Seega anname valimistel, kasutades enda kui kodaniku õigust, volitused valitavatele organitele ja nende täitevorganitele, sellistele nagu Vabariigi Valitsus, linna- ja vallavalitsused, näiteks Suure-Jaani vallavolikogule ja vallavalitsusele.

Riigi territooriumil valitseb siis elanikkonda võimusüsteem, mis koosneb seadusandlikust võimust (Riigikogu), täidesaatvast võimust (Vabariigi Valitsus; kohapeal – valla- või linnavalitsus) ning kohtuvõimust.

Mis on kodanikuühendused?

Need on vabatahtlikud, ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud mittetulundusühingud: seltsid, klubid, ühistud, liidud, ringid, koorid, ansamblid, esindused, ka õpilasorganisatsioonid jt. Kokku on neid juba mitmeid tuhandeid. Tegevus toimub neis vabatahtlikult ja enamasti tasu saamata. Riik ja omavalitsused toetavad kodanikeühendusi ka rahaliselt, sest nende tegevus on demokraatia kestmiseks ääretult vajalik igale linnale ja vallale, igale kodanikule.

Et demokraatlik kord oleks igihaljas, annab riik osa oma funktsioonidest üle kolmandale sektorile ehk kodanikuühendustele.

Kõigi probleemidega riigiorganid tõhusalt tegelda ei suuda. Näiteks kodanikuühendus „Vanavanemad vöötradadel" liitis vanaemad ja vanaisad, kes tulid kooli alguse puhul appi nii lastelastele kui ka politseile ning aitasid Tallinnas lapsi ülekäigukohtadel üle tee. Teine hea näide on koristustalgud. Usun, et paljudes omavalitsustes on läbi viidud pargi, metsa või teeääre koristamise talgud, kus korjatakse prügi, et elukeskkonda puhtamaks muuta, või istutatakse avalikesse kohtadesse puid ja põõsaid. Selline tegevus on aktiivse kodanikuühiskonna positiivne tunnus.

Vabatahtlikud USA-s

Tugev kodanikuühiskond vabatahtlike kujul on olemas USA-s. Eelmisel aastal külastasin USA politseiasutusi. Kohtusin inimestega, kes aitasid politseil tööd teha. Kirjeldan teile üht kohtumist prouaga, kes hommikul 4–5 tundi sisestas politseis andmeid, õhtul aga patrullis oma kodukohas ja vaatas, et kõik oleks korras. Küsisin, kas talle selle eest ka makstakse. Ta vastas, et tasuks on kaunis lõunasöök jõulude ajal. Küsisin veel: miks ta seda teeb? Vastus oli lühike ja lihtne: sellepärast, et riik on talle niivõrd palju andnud, et nüüd on tema kord.

Kindlasti ei arva ma, et saame selle üks-ühele Eestisse üle tuua, kuid minu meelest on see õpetlik ja mõtlemapanev näide aktiivsest kodanikuühiskonnast.

Samalaadset heatahtelist tegevust leiame ka oma kodumaal.

Kas oleme aktiivsed kodanikud?

Usun, et koolikeskkonnas on üks aktiivse kodanikuühiskonna tunnus klassiõhtu. Seal suheldakse teistmoodi kui õppetundides. Õhkkond on vabam, ning peale klassiõhtut saadavad poisid tüdrukud koju.
Üheks koolielu lahutamatuks osaks on spordivõistlused, kultuuriüritused ja olümpiaadid. Korvpallimeeskonna kaptenil on täita suur ühiskondlik roll. Ühelt pool on see orienteeritud sportlikule tulemusele, teisalt on tema roll tagada kogu võistkonna käitumine, nii et see oleks igati laitmatu.

Kutsun teid kaasa arutlema ühe mõttelise juhtumi üle. Kui koolitunnis käitub õpilane õpetaja suhtes ebaviisakalt, ülbelt või solvavalt – mida teie siis kodanikena teete? Kas tõusete püsti ja ütlete klassikaaslasele, et nii ei ole viisakas, et nii ei tehta? Või hoopis toetate teda? Kas lähete ebaviisakalt käitunud klassikaaslasega kaasa ja mõtteis või sõnades kiidategi teda – „on ikka üks julge kutt!"? Või jätab selline käitumine teid külmaks?

Sama näite võib tuua õpilase kohta, keda teised õpilased narrivad või kiusavad. Kas mina astuksin vahele? Küsige seda endalt. Nõrgema toetamine on kindlasti üks aktiivse kodanikuühiskonna tunnus. Kaitstes õpetajat või oma koolikaaslast, ei ole te sel hetkel niivõrd õpilase kui just kodaniku rollis.

Kas üksinda saab olla edukas kodanik?

Arvan, et mitte. Olen elus tegelnud üle viieteistkümne aasta korvpalliga ning tean üpris hästi, mida tähendab meeskonnamäng. Tean ka seda, et kui palli söötja ja söödu saaja vahel koostööd ei toimu, on pall vastasvõistkonna käes. Selle sajandi aktiivne kodanik peaks kindlasti tegema koostööd oma sõprade, lähedaste ja koolikaaslastega. On vana tõdemus: sind armastatakse niivõrd kuivõrd sina armastad teisi.

Mõtle kodanikuna Eesti riigile!

Kutsun teid üles sagedamini mõtlema oma vallale, oma riigile, oma kodumaale. Euroopale ja maailmale tervikuna. Võtke kokku sõbrad, kutsuge õpetajaid, arutlege maailmaasjade üle. Mida teha, et muuta oma kodumaa sallivamaks, kaunimaks ja jõukamaks? Võtke ette küsimused sellest, kuhu Eesti riik liigub järgmise 20 aasta jooksul, mis on tema peamised sihid? Kuidas tagada majanduse hea käekäik? Kas 16-aastased noored inimesed peaksid saama võimaluse valida kohalike omavalitsuste valimisel volikogude koosseise? Kuidas suudan tulevase emana või isana pakkuda oma lapsele kõige kvaliteetsemat haridust? Kuidas tagada Eesti riiklus? Mis rolli ma tulevikus peaksin kandma Suure-Jaani Gümnaasiumi vilistlasena? Need on vaid mõningad teemad, mille üle võiks aktiivne kodanik mõtiskleda.

Ka Riigikogu liige peab ennekõike olema aktiivne ja eeskujulik kodanik – alles siis saab ta olla ka tubli Riigikogu liige.

Lõpetuseks soovitan kõigile õppuritele: õppige kui segased, sest teie olete järgmised põllumehed, töölised ja teadlased, kunstnikud ja heliloojad, rahvasaadikud, ärimehed, meedikud, juristid või lendurid, kellel peab olema selge pea ja hästi palju teadmisi.

Tänan teid külla kutsumast ja kodanikupäeva ainetel kaasa mõtlemast. Soovin teie koolile, peredele ja sõpradele kaunist algavat advendiaega, mõtisklemise aega.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)