Omavalitsusjuhtide teabepäev Suure-Jaanis: korruptandijahist laste laastamiseni

Urmi Reinde,      11. oktoober 2006


Eestimaa keskele, Suure-Jaani tulid 29. septembril kokku Keskerakonna esindajad kohalikes omavalitsustes. Siinse gümnaasiumi konverentsikeskuses oli KE omavalitsuskogu järjekordne seminar-teabepäev, tänavu juba kolmas. Viimane selleaastane teabepäev on kavas pidada 23. novembril Kundas.

Omavalitsusjuhtide pingsa tööpäeva juhatasid sisse Keskerakonna Viljandi piirkonna esimehe, Suure-Jaani Gümnaasiumi direktori Peeter Sadama tervitussõnavõtt ja head kordaminekusoovid.

Järgnes avasõna Riigikogu esimehelt Toomas Varekilt, kes on ka erakonna omavalitsuskogu esimees. Ta peatus pikemalt äsjastel presidendivalimistel ning rääkis parlamendivalimiste kavast. Kuulajaskonna tähelepanu paelus eriti olukord koalitsioonis, sest juba on kaugele kuulda ja näha, et meedia ja opositsioon üritavad valitsuskoalitsioonisse kõigest jõust kiilu lüüa.
"Praegu on koalitsiooni sisekliima siiski stabiilne," nentis Varek. "Ega Reformierakonnal ole mingit huvi Marju Lauristini vähemusvalitsuse-ideele järele anda ja hakata rippuma opositsiooni lõa otsas."

Samuti sedastas Varek paremparteide elavnemist pärast Ilvese valimist presidendiks: "Mart Laar ja Jaak Aaviksoo on esiplaanil, Ansip väljendab kõikjal oma rahulolu, sotsiaaldemokraadid riputasid esimese asjana üles Ilvese pildi ja hakkasid endale propagandat tegema."

Varek ennustas, et nii läheb parlamendivalimisteni välja. "Me kuuleme veel palju kordi, et Ilves ei ole sotside president – et kõigile ikka meelde jääks, et ta just nimelt on sotside president," märkis ta.

Varek tunnustas omavalitsusjuhte ja valijamehi, kes tulid Rüütli taha ning tõstsid sellega jõuliselt esile Eesti-keskse poliitika ja sotsiaalsed väärtused. Samuti arvas Varek, et Rüütel vajas tunnustust viie hästi töötatud presidendiaasta eest.

"Kuid 23. septembril valiti Eesti presidendiks Toomas Hendrik Ilves," rõhutas Riigikogu esimees lõpuks. "Pärast võitlust rusikatega ei vehita. Soovime uuele presidendile jõudu ja edu. Keskerakonnal tuleb oma sotsiaalsemat ja kohaliku omavalitsuse kesksemat poliitikat edasi ajada, nii et valijad meist aru saavad ja kevadel meie kasuks otsustavad."

Riigikontrolli ja omavalitsuse koostöö

Riigikogu esimehe nõuniku ja Keskerakonna omavalitsuskogu tegevsekretäri Mikk Lõhmuse sõnul koostatakse teabepäevade temaatika omavalitsusjuhtide ettepanekute ja soovide põhjal.
"Omavalitsustegelased on konkreetsed ja asjalikud inimesed, kes udujutte kuulda ei taha. Nende ette tuleb minna praktiliste teemade ja elus kinnitust leidnud seisukohtadega. Selgitusi andma oodatakse vaid oma ala professionaale," rääkis Lõhmus sellest, millistel alustel omavalitsusseminare kavandatakse.

Üheks selliseks pikka aega soovituks on olnud võimalus tutvuda Riigikontrolli auditi osaga kohalike omavalitsuste töös.
Selleteemalise ettekande pidas Suure-Jaani seminaril Riigikontrolli esindaja Krista Aas.

"Kohalike omavalitsuste auditeerimine on sõltumatu majanduskontroll, mille ülesanne ei ole kedagi hirmutada, vaid anda avalikkusele ja parlamendile kindlustunnet, et riigi teatud valdkondades on kõik korras," ütles Aas. Tema sõnul valitakse auditeerimiseks eelkõige need valdkonnad, kus on silmanähtavaid probleeme.
Suurem muutus auditeerimises leidis aset 1. jaanuarist 2006. Kui enne auditeeriti tehinguid ainult riigivaraga, siis pärast seda kuupäeva kaasati auditeerimisprotsessi ka munitsipaalvara pluss need äriühingud, mille üle on mõju kohalikel omavalitsustel.

"Piltlikult väljendudes, Riigikontroll asub kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel, neid ühendades ja vastastikku toetades," selgitas Riigikontrolli esindaja. Tema sõnul prevaleerib seejuures kohaliku omavalitsuse autonoomia printsiip.
"Me kindlasti ei sekku omavalitsuse tegevusse; teeme ainult ettepanekuid asjade ja olukordade muutmiseks," rõhutas kõneleja.

Miks oli vaja Riigikontrolli pädevust laiendada ja võtta auditeerimise alla ka kohalike omavalitsuste vara?

"Sest omavalitsuste enda kontrollisüsteem on nõrk," vastas Aas. "Riigikontroll ei võta üle õiguskaitseorganite ülesandeid; me vaid juhime tähelepanu ja teeme üldistusi. Meil on eeskätt abistamise funktsioon."

Põhiliste probleemidena tõi Aas välja, et kohalike omavalitsuste sisekontrollisüsteem on nõrk: "Revisjonikomisjonid ei tööta, korrad ei toimi või on vananenud."

Kahjuks liiga sageli puudub omavalitsustel adekvaatne ülevaade oma varast ja ka eelarve täitmisel ei peeta kinni nõuetest. "Ikka tuleb ette, et näiteks lisaeelarve võetakse vastu järgneval kalendriaastal. Seda ei tohi teha," nentis Aas.
Omavalitsusjuhid esitasid talle rohkelt küsimusi, sest see teema on igapäevatöös ülivajalik.
Üldise heakskiidu leidis termin "korruptandijaht". Valdadest toodi aga ka kurioosseid näiteid selle kohta, kui mõttetu ja naljakas nähtus see ajuti on.

Tervisekorraldus Eesti, aga mitte Rootsi moodi

Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik esitas põgusa ülevaate haiglate olukorrast, alustades kuulsast rootslaste „masterplaanist", millega taheti Eestisse jätta vaid paar haiglat ja ülejäänuist teha hooldekodud.
"Võiks väljenduda, et kokku said nn soome targad ja eesti arstid. Õnneks hakkab tänaseks see minevikuks muutuma. Nüüd on jõutud järeldusele, et haigla peab olema seal, kus on inimesed ja kus on vajadus haigla järele."

Siinkohal sosistati, et nii võib see jah olla seni, kuni Keskerakond on valitsuses. Kui tuleb jälle mõni "masterkoalitsioon", siis pole miski kindel! Räägitakse ju täitsa avalikult, et Rootsi "masterplaani" eest maandusid nii mõndki miljonid asjaomaste otsustajate pangaarvetele – muidu ei saaks ju ometi nii lolli plaani hakata ellu viima. Vahest on see võimalik kuskil ei-tea-kus-riigis, aga mitte Eestis, kus tegutseb ligi 375-aastane ülikool, mis koolitab oma arste.

Laasik meenutas, et palju kasu oli ka spontaanselt läbi viidud kohapealsetest rahvaküsitlustest, mille veenvatel arvnäitajatel oli otsustajatele oma mõju.
"Rapla, Põlva, Elva," loetles abiminister. Sealsetele inimestele peab terve Eesti tänulik olema omakandi haigla säilimise eest.

Laasiku sõnul pole meditsiinis suurimaks probleemiks rahapuudus, vaid arstide vähenev hulk. "Meil on 19 aktiivravihaiglat. Igale poole tipparste ei jätku. Garanteerida saame igasse maakonda vaid sünnitusabi, kuid sedagi pole enam näiteks Jõgevamaal ja Läänemaal."

Seepeale meenub Mustamäe haigla tubli neurokirurg ja aktiivne ühiskonnategelane Andres Ellamaa, kes juba aastaid tagasi ühel Keskerakonna terviseteemalisel volikogul ennustaski sedasama, mis nüüd käes: võime ühel päeval raha sisse uppuda, aga inimest enam ei ole. Igatahes oli see väga terane hoiatus. Paraku oli Keskerakond siis opositsioonis. Nüüd näib olevat hilja.

Laasikult saadi teada, et üle riigi on 50 perearstipraksist arstita.
"Siin on näha, kuidas riik on üritanud olla hüpersuperliberaalne, nõudes, et iga perearst peab samal ajal olema ettevõtja. Iga arst seda ei peaks olema. Tavaline arst enamasti ei soovi üldse võtta ettevõtja riski. Kohalik omavalitsus saab küll perearstile raha juurde panna, paraku nägemata perearsti töö sisu."

Avaldati arvamust: siinkohal peaks seadust kohendama nii, et perearstina saaksid töötada ka need tohtrid, kellele ei ole rahalugemine esmatähtis. Laasik kinnitas, et "eraettevõtjad reageerivad ainult rahale".
See on suurem tõde kui loodusseadus.

Kapitalism laastab lapsi

Haridusministeeriumi abiminister Erki Piisang tutvustas kokkutulnutele maakoolide rahastamise uut mudelit, mis on omavalitsustes juba parajalt paksu verd tekitanud. Informatsioon selle kohta on aga seniajani olnud puudulik. Seetõttu kutsus mudeli analüüs kuulajaskonnas esile elavat huvi ja paiguti ägedat vaidlustki.
"Kapitalism laastab lapsi," üldistas Piisang alustuseks. "Soome sulgeb lähiajal tuhatkond kooli. Praegu on põhjanaabritel 4500 kooli, hakkab olema 3500."

Abiministri sõnul statistika näitab, et Eesti kokku üle 200 gümnaasiumist figureerib ülikoolide vastuvõtunimekirjades vaid sadakond. Ja nii kestab aastast aastasse.

Piisang kutsus Keskerakonna omavalitsustegelasi kasutama kogu erakonna ajupotentsiaali selleks, et Eesti üldharidust parandada tasemeni, kus, piltlikult väljendudes, igast külakoolist tulnud lapsed saaksid sisse ülikoolidesse. "Soomes see niimoodi on, järelikult on võimalik," tõi ta eeskujuks.

Esialgu näitas abiminister tabeleid, diagramme ja valemeid, mis pidid tõestama, et uus rahastamissüsteem toob maakoolidele kergendust. Kuid auditooriumis jäi vist siiski ringi hõljuma sügav kahtlus.
Teema ise aga on niivõrd atraktiivne, et Kesknädal kindlasti varsti sellest üksikasjalikumalt kirjutab.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)