Põllumajanduse toetamine

OLEV RAJU,      06. november 2002


Põllumajandustoetused on iga Euroopa riigi (ja ka Euroopa Liidu) eelarvete koostamisel alati suureks vaidlusobjektiks. Seda just summade suuruse pärast. Euroliidus on põllumajanduse olulisemaks toetajaks Euroliidu enda eelarve, mille kuludest ligikaudu poole moodustavad põllumajandustoetused (koos regionaaltoetustest põllumajandusele minevate summadega on toetuste osakaal olnud mõnel aastal ka üle 60% kogu eelarvest). Lisaks makstakse mitmeid otseseid ja eriti just kaudseid toetusi.

Eestis kasvasid aastail 1994-1998 põllumajanduse toetussummad ligikaudu neli korda. Võimule tulnuna kärpis kolmikliidu valitsus 1998. aastal neid tugevalt. 2003. a saavutab põllumajanduse toetamine lõpuks ometi 1998. aastast kõrgema taseme. Põllumajandust toetatakse otseselt 338 miljoni krooniga, millele lisandub välisabi vahenditest 290 miljonit krooni. Vahepealse nelja aasta suhteliselt väikesi toetuseid ei kompenseeri põllumehele keegi. Edasine toetuste kasv sõltub aga paljuski Euroopas tehtavatest otsustest.

Need teed, teed, teed

Kolmikliidu valitsuse üheks ebaõnnestunumaks poliitikaks oli transpordipoliitika. Raudtee erastamise skandaalid ja kruusateede ehitamine keltsale on hästi tuntud. Vähem teada, kuid sugugi mitte väiksemate ebameeldivate tagajärgedega, on teede ehituse ja remondi krooniline alafinantseerimine enne 2002. aastat. Selle tulemusena muutus Eesti teede olukord pidevalt halvemaks. 2002. a on tänu laenurahadele aktiivselt remonditud põhimagistraale: Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva jne. Kui vaadelda 2003. a eelarvet, siis esimesel pilgul tundub, et siinkohal on kõik väga hästi. Riigi enda tuludest eraldatakse 2003. a teedele 404,5 miljonit (2002 - 416,7 miljonit) ja välisabi vahenditest 363,6 miljonit krooni (2002 -199,8 miljonit). Seega peaksid nagu teede ehituse ja remondi summad 2003. a tublisti suurenema, sest 404,5+363,6=768,1 miljonit on märksa suurem kui 2002. a 616,5 miljonit krooni. Kuid samal ajal väheneb tänaseks juba ajaloo hämarustesse kadunud teede- ja sideministeeriumi võimalus kasutada laenuraha on 2002. a 346,8 miljoni krooni asemel 2003. aastal 227,5 miljonit krooni. Kui õnnestub 2003. aastaks säilitada teede ehitamiseks (remondiks) 2002. a kasutamata jääv osa laenurahast (u 40 miljonit), võib 2003. a situatsiooni lugeda normaalseks, kui seda raha ei saa 2003. a kulutada, jätavad asjad soovida. Esialgu igatahes seda summat 2003. a eelarves pole; probleemiga tegeldakse aktiivselt ja lootused positiivsele lahendusele on päris head.

Omavalitsuste rahastamine

Omavalitsuste tulubaasi põhiallikaks on isiku tulumaks. Kuna 240-st omavalitsusest vähemalt 220-l sellest ei piisa, eraldab riik omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks täiendavaid toetusi riigieelarvest. Ja mitte just väikesi - 2003. a on selleks kavandatud 1125 miljonit krooni. Summa suurus on viimastel aastatel kõikunud suhteliselt vähe, küll aga on oluline, mis alusel see summa jaotatakse omavalitsuste vahel. Kuni 1996. aastani jaotati see summa nii-öelda kulupõhiselt - kes oskas rohkem tõestada, et tal on raha vaja, see ka rohkem sai. See "vana hea sotsialistlik" põhimõte likvideeriti 1996. a, kui omavalitsustele hakati raha jaotama tulupõhiselt, s.t riigieelarvest täiendavat raha anti eelkõige neile omavalitsustele, kus nn omatulud (eelkõige isiku tulumaks) ühe isiku kohta olid väiksemad. See ei stimuleeri raiskamist nagu kulupõhiselt antavad dotatsioonid (omavalitsus, milline rohkem kulutas, sai ka rohkem toetust riigieelarvest), kuid pole ka vastu. Seda vähem, mida suuremad on nn omatulud, pole vallad ja linnad huvitatud ettevõtluse arendamisest ja selle baasil omatulude suurendamisest. Palju lihtsam on olla laisk ja öelda - minu omatulud on väikesed, riik, anna mulle rohkem abi.
2003. a riigi eelarves jaotatakse omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks mõeldud raha mõnevõrra uuel põhimõttel. Püütud on ühendada nii tulu- kui kulupõhine lähenemine. Riigipoolne dotatsioon sõltub nii omatulude tasemest, s.t vaesemad omavalitsused saavad rohkem. Kuid samal ajal ei proovita enam saavutada olukorda, kus riik üritas juurdemaksetega tagada igale omavalitsusele ligikaudu sama tulu elaniku kohta, arvestamata kulude erinevust. Alates 2003. a arvestatakse lisaks tuludele inimese kohta ka põhilisi kuluelemente - teede ja tänavate pikkust ning laste ja pensionäride osakaalu elanikkonnast. Tundub, et selline jaotus on õiglasem.

Eelarvevaidlused Riigikogus

Eelarve esitati Riigikogule 26. septembril. Nende ridade kirjutamise momendiks (1. november) on eelarve läbinud arutelud rahanduskomisjonis, esimese lugemise, menetlusest välja hääletatud ja valitsuse poolt muutmata kujul uuesti esitatud. Novembri keskel toimub uus esimene lugemine. Kogu seda protseduuri võib siiani iseloomustada ühe sõnaga - ebaasjalik. Konstruktiivset analüüsi ja kriitikat opositsiooni poolt on siiani olnud väga vähe, põhiliselt on proovitud korjata valimisteks hääli mõnest populistlikust loosungist lähtudes. Ka eelarve menetlusest välja hääletamist 23. oktoobril ühehäälelise enamusega tuleb võtta kui opositsiooni jõudemonstratsiooni, mitte aga selget ja suunitlusega katset 2003. a eelarves midagi olulist muuta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)