NATO ravib oma selgroogu

Obama, teine USA president, kes Eestit külastas, pidas 2014. aasta septembris Tallinnas kõne, milles kinnitas, et NATO põhikirja 5. artiklis on sulaselgelt öeldud: rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Ta väitis, et Tallinna kaitsmine on sama tähtis kui Berliini, Pariisi või Londoni kaitsmine. Samuti teatas ka, et USA ei aktsepteeri Krimmi ega ühegi muu Ukraina osa anneksiooni, ja andis mõista, et USA pakub Ukrainale abi. Kui aga sai selgeks, et selle asemel, et anda Ukrainale hädavajalikke kaitserelvi, mida president Porošenko soovis, pakkus Obama talle tekke ja välitoitlustuspakke, ja kui selgus, et Obama ei kavatsegi teha midagi Ukrainas okupatsiooni lõpetamiseks, et NATO vägede väljatoomine Afganistanist tekitas seal kriitilise olukorra, et maailma kõige võimsama riigi presidendi poolt tõmmatud punane joon Süürias on tähtsusetu, kaotasid Obama kaunid Tallinnas öeldud sõnad oma tähtsuse.

Näib aga, et Obama on hakanud kasvatama selgroogu, ja see aitab NATO selgroogu ravida. Peale seda, kui Obama deklareeris, et NATO missioon Afganistanis on lõppenud, on ta taastanud USA vägede saatmise Afganistani, ja Iraaki saadab ta samuti abi, et aidata vabastada Mosuli linn ISIS-i haardest. Obama on hakanud kasutama USA erijõude paljudes kohtades, kus nood on regulaarväest märksa tõhusamad. Arvan, et iga eriüksuslane suudab rohkem kui 10 tavalist sõdurit. Pean tunnistama, et olen ehk ses suhtes erapoolik, sest kandsin ka ise kunagi rohelist baretti ja tunnusmärki „De oppresso liber“ („Vabastada rõhutud“).

Obama ametiaeg lõpeb järgmise aasta 20. jaanuaril ja kui midagi drastilist ei juhtu, astub presidendiametisse kas Vabariikliku Partei kandidaat Donald J. Trump või Demokraatliku Partei kandidaat Hillary Clinton.

Clinton lubab jätkata senist Obama kaitsepoliitikat, aga tema lubadusi ei saa tõsiselt võtta – USA Föderaalse Juurdlusbüroo ülem James B. Comey on avalikult tunnistanud, et Clinton on järjekindel valetaja.

Trump on avaldanud arvamust, et NATO liitlased, kes tahavad, et NATO neid kaitseks, peaks hakkama oma rahalisi kohustusi NATO ees täitma. Intervjuus New York Times’ile ta mainis sellega seoses Balti riike. Eestlastele peaks see rõõmu tegema, sest Eesti on üks neist viiest NATO liikmesriigist, kes on täitnud oma lepingulise kohustuse maksta 2% sisemajanduse kogutoodangu summast NATO ülalpidamisse. Samuti on Eesti sõdurid eeskujulikult täitnud oma kohustusi Afganistani lahingutandritel.

Kahjuks ei hooli NATO kaitsekilbist suurem osa nendest 23 NATO liikmest, kes oma kohustusi ei täida. Senini on Putin ohtlik ainult oma otsestele naabritele, kuid kaugemal asujad tema kelkimisi ja ähvardamisi tõsiselt ei võta. Sestap jätavadki nad kolm neljandikku NATO ühistest kaitsekulutustest ameeriklaste kanda – teiste kulul mõnus elada.

Ameerika maksumaksjate seas leiavad Trumpi arvamused aga laialdast kandepinda. Pärast Teist Maailmasõda aitasid ameeriklased Marshalli plaaniga nurisemata üles ehitada sõjas rängalt kannatanud Euroopat, sealhulgas hiljutisi vaenlasi. Senini ajaloo kõige pikemal rahuperioodil Euroopas, mida õigustatult kutsutakse Pax Americana, olid alusteks USA sõjaline jõud ja Euroopa rahvaste liitumine ühise vaenlase vastu.

Ameerika presidendikandidaatide valimiseelseid sõnavõtte ei tasu ületähtsustada. Pealegi pole USA presidendid kaugeltki ainuvalitsejad. Palju tähtsam kui see, midapresident lubab teha, on see, mida Kongress tal lubab teha. Tõenäoliselt USA kaitsesüsteem oluliselt pärast valimisi ei muutu – ükskõik, kes presidendiks saab.

Oht Eestile, eestlastele ja eestlusele asub aga jätkuvalt Eesti piirides. See on Eesti- ja eestlusevaenulik viies kolonn. NATO liitlaste hävituslennukid, USA lahingpataljonid ja NATO tuumarelvad sisevaenlase vastu kaitsta ei suuda.

Lootust annab see, et enamusel eestlastest on kindel tahe jääda peremeesteks oma põlisel kodumaal. Selle õilsa eesmärgi saavutamiseks peame olema valmis vapralt võitlema mitte ainult lahingu-, vaid ka rahvuspoliitilisel tandril. Eestluse ja Eesti Vabariigi säilimiseks on vaja kehtestada sellised kodakondsuse, immigratsiooni ja remigratsiooni seadused, et meie rahvas saaks tõeliselt kõrgeima riigivõimu kandjaks Eesti Vabariigis, et eestlased saaks tõeliselt rajada riigi, mis tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, nagu kehtestab Eesti Vabariigi põhiseadus.

JÜRI TOOMEPUU USA-st

Jaga |