Rahvarinde muuseumi juht Helen Lausma-Saar: Rahvarinne läks rahvale korda

Kuidas sattusite Rahvarinde muuseumit looma? Kui palju ise mäletate tollest ajast?

Olen ajaloo eriala doktorant Tallinna Ülikooli ajalooinstituudis ja minu uurimisvaldkonnaks on ajalooteaduse ajalugu Eestis. Teiste sõnadega, uurin ajaloo kirjutamise ajalugu. Kui veel täpsemaks minna, siis püüan jõuda selgusele, kuidas mõjutab aeg, milles ajaloolane oma tööd teeb, tema loomingut.

Rahvarinde muuseumit sattusin looma proosalistel põhjustel - osalesin väljakuulutatud konkursil kuraatori kohale ja osutusin valituks. Kui Rahvarinde loomise idee kunagi ETV saates välja kuulutati, siis polnud mind veel olemaski. Nägin ilmavalgust siis, kui kellaosutid näitasid juba järgmist päeva. Balti ketis ma väidetavalt siiski vanematega koos osalesin.

Millised on eredamad juhtumid, mida vanematelt või tuttavatelt Rahvarinde ajast kuulnud olete?

Kõige suurejoonelisem on ikka Balti kett. Kui praegugi kuulata laulu „Ärgake, Baltimaad!", tuleb kananahk ihule. Aga mis tunne võis olla veel seista käsikäes pikas inimketis... Võimas! Kahju, et ma midagi ise sellest ei mäleta.

Kuuldavasti Läti riik tähistab Rahvarinde mälestuspäeva väga võimsalt. Eestis pole midagi kuulda Rahvarinde asutamise tähistamisest, välja arvatud Tallinna linnavalitsuse initsiatiiv. Kas Rahvarinnet Eestis alavääristatakse? Miks riik selle juubeliga kaasa ei tule?

Rahvarinne oli omal ajal suur ja tollases ühiskondlikus olukorras uskumatult mõjukas liikumine. Midagi sellesarnast polnud Eestis ei enne ega tule usutavasti ka tulevikus. Kui vaadata kasvõi videoid ja fotosid Rahvarinde korraldatud suurüritustest, siis pole kahtlust, et rahvale läksid need korda. Aga väheses tähelepanus Rahvarindele on süüdi meie tänapäeva ülepolitiseeritud õhustik. Küllap tavaliselt samastatakse riigiga valitsevat koalitsiooni, kuid see on pisut vildakas arusaam. Aga linnavalitsuse initsiatiivil Rahvarinde muuseum ju ometi tehakse ja on veel ka palju teisi sündmusi, millega tähistatakse Rahvarinde asutamise 25. aastapäeva.

Millised eksponaadid muuseumisse tulevad ja kas need on seotud ainult Rahvarindega või ka teiste tolleaegsete liikumistega?

Minu tööülesandeks on koostada Rahvarinde ajalugu käsitlev ekspositsioon ja seetõttu olen püüdnud selle rahvaliikumise hingeellu sisse elada, tabada selle närvi. Seetõttu on täiesti loomulik, et muuseum tuleb Rahvarinde-keskne.

Praegu käib hoogne eksponaatide kogumine. Suve jooksul teeme juba kindlama valiku, olenevalt sellest, millised museaalid on meie muuseumisse laekunud.

Kes on need, kes enim abistavad muuseumi tegemisel?

Neid on palju ja raske on kedagi esile tõsta. Kõik nad olid ühel või teisel moel Rahvarinde loomise ja muude sündmuste juures. Nende inimeste roll muuseumiloomises on väga oluline ja ma olen neile väga tänulik abi eest.

Mida arvate Rahvarinde kodulehel rahvarinne.ee pakutavast materjalist?

Rahvarinne.ee koostamisel on tehtud suurt tööd ning kindlasti iga ajaloohuviline saab sealt väärt teadmisi ja mõtteainet.

Kuidas hindate noorema põlvkonna teadmisi Eesti lähiajaloost? Kas noored ikka mõistavad adekvaatselt, kuidas toimus Eesti Vabariigi taasiseseisvumine?

Tänapäeval on väga palju võimalusi saada kergesti informatsiooni. Peaaegu igal noorel inimesel on sülearvuti ja väga head oskused kasutada internetti. Seega, kui on huvi ajaloo vastu, saab mitmekülgset teavet väga lihtsalt. Samas võib küsida: kas noortel ikka huvi on? See sõltub juba inimesest endast. Ühte huvitab üks valdkond, teist jälle teine. Kuid üldiselt on noored teadmishimulised ning saavad väga hästi aru, mis maailmas toimub. Ajaloolasena julgen öelda, et ükski Eesti taasiseseisvumise lugu ei saa mitte kunagi olla viimse instantsi tõde.

Kui palju võib leida tõde Mart Laari ja Lauri Vahtre kirjutatud ajalooõpikutest? Kas need on usaldusväärsed allikad?

Mis asi üldse on ajalooline tõde ja kuivõrd on võimalik mõnda minevikus aset leidnud protsessi sõnadega ammendavalt edasi anda? Mart Laari ja Lauri Vahtre kirjutatud õpikud on nende arusaam Eesti ajaloost. Ning nende kirjutatu kõrval on ka teisi käsitlusi.

Palju on kõneldud Eesti Kongressi ja Rahvarinde vastuoludest. Kumb liikumine tõi enim kaasa positiivseid muutusi?

Eesti Kongressil ja Rahvarindel on mõlemal oma koht meie ajaloos. Ei saa mina siin viimse instantsi tõde kuulutada või apteegikaaluga mõõta, kes või mis kelle või mille üles kaalub.

Küsis INDREK VEISERIK

[esiküljepildi tekst]   Ajaloolane ja Rahvarinde muuseumi juht HELEN LAUSMA-SAAR: „Viimse instantsi tõde Eesti taasiseseisvumisest pole mõtet otsida."

Jaga |