Diagnoosi küsimus

Kraavi Sass,,      23. august 2006


Garaazhiparlamendi järjekordse istungipäeva kavas oli üks küsimus – kas nõustuda Magdaleena haigla neuroloogi Helle Nurme mittenõustumisega president Rüütli valimisega presidendiks.
Mina kui kõige vanem ütlesin: Juhan, arvan, et Nurme näeb liiga palju närvihaigeid ja dementseid, pakub haigust paralleele tõmmates. Olen aasta noorem kui Rüütel ja mul on kuuekümnene poeg ning kolmekümnene pojapoeg. Nemad unustavad palju rohkem kui mina ja teevad õudselt segaseid tempe. Poeg unustas Itaalias ära hotelli, kus ta Nõukogude turistina elas ja läks USA saatkonda teed küsima. Pärast seda elas ta viisteist aastat USAs. Siis tuli kodutee meelde ja nüüd elab Tallinnas ja pooldab ameeriklast Ilvest. Ning tema Kalevi shokolaadi ei söö, sest Kruuda toetab Keskerakonda.
Mis diagnoos sellele panna? Ja pojapoeg ei leidnud kah koduteed üles, läks kõrvalmajja ja elab nüüd teise naise juures. No kas see on normaalne? Mina, vana mees, olen tänaseni jõudnud õigel ajal koju. Meri ei tundnud üldse kella, ajas ka imelikku juttu ja sõlmis Eesti kahjuks kogemata juulilepped. Kus see Nurme siis oma diagnoosiga oli?

Kuule, Rüütel juba oli Alzheimeris, aga sai terveks, imestas Vello. See on ainuke juhus maailmas. Ja kuidas saab panna diagnoosi eemalt, patsiendiga vestlemata? Ja kas äkki sel juhul pole dementne uudise kirjapaneja, kes doktor Nurme nime on kirjutanud kord suure, kord väikese algustähega. Minu teada on see, nagu tähtede vahelejätminegi, tõsine tervise häire.

Leedu president on kõvasti vanem, aga temal on Ameerika vanadus, see ei loe, nagu Ilvese Ameerika eesti keele oskuski, arvas vana Juhan. Adenauer oli kõvasti vanem, meenutage vana Churchilli, keegi ei hakanud seal oma juhti selliste juttudega kahjustama, aga see tohter seletab dementsuse tunnustest ja pole viga midagi. Nagu sohipoeg Venemaal, lipu peale pissimine ja Alzheimer, mida kõike pole olnudki. Jääb mulje, et ükski arst ei vaata kunagi presidenti üle ja ei tegele tema tervisega, see neuroloog on nüüd esimene ja tema teab eemalt kogu tõde.
Selles loos kahtlustatakse mitmeid suutmatusi, aga mina olin hiljuti koosolekul, kus Rüütel vastas peast soravalt kõigile küsimustele, tegemata mingeid talle omistatud vigu, ütles insener Kaarel.

Lugupeetud tohter teab väga hästi, et kui lugeda üles rida mõne haiguse tunnuseid, leiab igal inimesel mõne neist. Küllap ta ise ka unustab midagi, eksib mõne sõnaga, peab midagi üles kirjutama, on kusagil ära eksinud, väldib stressi ja ei suhtle korraga mitme inimesega ja nii edasi. Diagnoosiga ta enda puhul vist ei kiirusta. Ja kui inimene vananedes järjest tervemaks muutuks, oleks küll tõsine anormaalsus lahti.

Kuule, selle kirjelduse järgi olen mina kah dementne, ütles Vello ehmunult, aga ma saan alles viiskümmend.
Sina ei oolje lollusi ka teinud ja minu vana Eesti-aigset kodu Setumaad ära kinkinud, ütles Sergei. Raudteid, rublasid, laevu ja muud müüsid ja tahtsid elektrijaamu kah ära müüa terved inimesed, mitte haiged, a näed, kui suure jama kokku keerasid, voot. Nii et hoopis terveid tuleb karta. A tervis on mes asi? Oma haigustest mitte tiadmine.
Mine arsti manu, küll ta sul diagnoosi paneb, nii et nutad. Võta tervise entsiklopeedija ja vaata, loe – sul on kõik sääl olevad haigused. A minul on parem võime kui arstidel – mina näen kaugelt ära, kes selle diagnoosikahtluse avaldamise tellis.

Õlu sai otsa ja küsimuse arutelu kah. Aga minul tekkis küsimus – kas nüüd pärast neid meditsiinilisi avastusi saab Ilves või Ergma presidendiks? Pärast Alzheimeri avastamist sai ju Meri.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)