13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
On aeg tähiseid vahetada!ANTS METSLA, 16. november 2016Arengu eelduseks olevat vastuolud. Eesti viimane kümnend, aga ka kogu olemasolu, oli ja on vastuoludest tulvil. Ühiskonna polarisatsiooni, sotsiaal-majanduslike vastuolude kõrval oli määravaim vastuolu riigijuhtimises. Vähemasti 10 viimast aastat juhtis riiki „taskugerilja“ – „gängipartei“ ehk Reformierakond tulemiga, mida nüüd järsku näeme ja alles hakkame nägema. Ainus tõsiseltvõetav opositsioonipartei Keskerakond oli peavoolumeedia kaasabil nurka mängitud, selle juht tondistatud. Kultiveeriti müüti „riigipartei“ võimu igikestvusest ja Keskerakonna (ka EKRE) kestvast valitsemiskõlbmatusest. Võimu põlistamiseks käis massiivne valijate ajuloputus. Valimisi võltsiti avalikult ja takistamatult (e-valimised). Olgu veelkord välja öeldud: lisaks muudele pattudele ja kuritegudele olid kukutatud reformlased isehakanud (mis mõistetavalt ei huvitanud Euroopa Inimõiguste Kohut). Võimuusurpaatorid ei peaks parlamendipingil jalgu puhkama, nagu soovitatud, vaid nende koht on kohtupingis. Aga – Eesti rahvas on andestav ja leplik, liigagi. Õigupoolest, ega valija võimuvargaid kukutanudki. Seda ei teinud ka viis vastuhakanud parlamendiparteid eesotsas Keskerakonnaga. Nemad olid ainult vahendid vääramatu jõu käes. Vääramatu jõud on teatavasti raskesti defineeritav. Kirvekeeles rääkides: see „vääramatu“ jõud käskis Keskerakonna RSR-tiival lüüa partei tondistatud juhile „kirve selga“, et oleks võimalik lüüa kirves selga võimuvarastele. Ehk siis – eesmärk pühendas abinõu. Teisiti polnuks Keskerakonnal kohest võimalust isolatsioonist välja murda. Ega Eestil koheselt reformaritest vabaneda. Arvan ka, et Edgar Savisaar pidanuks siiski aasta tagasi parteijuhi kohalt taktikaliselt, kasvõi ajutiseks, kõrvale astuma (see saatus on tabanud peaaegu kõiki suuri poliitikuid), olnuks veretum. Loodetavasti leiab Keskerakonnas aset mõistmine ja andeksandmine. On uue parteijuhi Jüri Ratta teha, kas ohverdus oli õigustatud. Uue võimaliku valitsuskoalitsiooni (KE, IRL,SDP) juhid said maha esimese ühisavaldusega. Kummalises „Foorumi“ saates vehkles viis parteijuhti kukutatud Taavi Rõivase vastu, ehkki – milleks vehelda rusikatega pärast kaklust… Kõlama jäid üksnes loosungid. Lubati üksüheselt jätkata senist julgeolekupoliitikat. Mis tekitab küsitavusi – vähemalt julgeolekupoliitikas peaks mõndagi ümber hindama. Majanduses kutsuti kaasa rääkima avalikkust ja asjatundjaid, mis on mõistetav ja positiivne, sest hr Ratase tiimi sõnumiportfell on ju üsna õhuke. Aga hr Ratasel näib olevat ausust ja otsustavust. Siinkirjutaja arvates ka konjunkturismi, mis halvimal juhul võib Keskerakonna triivida karidele. Aga elame-näeme. Üks asi, millele küll vist keegi vastu ei vaidle: sõnamulinat („vastutus“, „väga selgelt“ jne) on toodetud jõgedena, kui mitte merena. Loodan, et läbirääkimiste käigus selgub IRL-i (loe: Isamaa) ja selle praeguse juhi valitsuskõlbmatus. Seda on juba praegu näha. Ei saa üleöö Saulustest Paulusi. Ei upita neid ka Kadriorust tulev mõistus, mis näib üle olevat kümne uusisamaalase tarkusest. Uuele presidendile, kes siinkirjutajale kuvandub heas mõttes õhinapõhise abituriendina, pole seni küll midagi ette heita. Kui võrrelda „suurte sussidega“ eelkäijaga, kes sai kümneaastase stagnatsiooni ja näotuse sümboliks. Öeldagu veel, et Eesti presidendil pole võimu! Korraks on jälle eestlane hea olla. Näis, kui kauaks.
Kuulasin „Reporteritundi“, kus kõnelesid kavandatava valitsusliidu inimesed: säravad mõtted, üksmeel, entusiasm. Avastasin, et Kadri Simson on ikkagi endine, keda kunagi kujutlesin Eestimaa päästjannana. Äkki saabki valitsusest asja? Äkki on valitsuskõlbulik ka IRL? Üksmeeles on kõik võimalik. See pole enam ränkraske Sisyphose kiviveeretamine.
ANTS METSLA, Vändra, Pärnumaa Viimati muudetud: 16.11.2016
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
