Pooleliolev omandireform ongi känd, mille taga on kinni Eesti areng

Nagu juba traditsiooniks saanud, kuulutab MTÜ Eesti Euroopa Liikumine välja aasta eurooplase, kelleks sellel aastal on Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas. Tänavune aasta eurooplane soovis arutelusid teemal  „kuidas Eesti kännu tagant lahti saada“  (EPL, 6. mai 2016). Et eelmisel nädalal tähistati mitmel pool avalikkuses Eesti Ülemnõukogu poolt omandireformiseaduse vastuvõtmise 25. aastapäeva 13. juunil 1991, siis lisaksin sinna järgmisi mõtteid.

Mis on siis see nn känd, mille taga meie areng kinni on?

Igas ühiskonnas, eriti murranguaegadel, on määrava tähtsusega omandisuhted. Kuidas meil taasvabanenud Eestis pandi alus tänastele omandisuhetele? Tegime seda omandireformiga, mille avatähisena tuleb ikka ja jälle meenutada 13. juunil 1991vastu võetud omandireformi aluste seadust (ORAS).

Eluruumide erastamise teel sai otsustavaks aga 6. mail 1993 Riigikogus vastu võetud eluruumide erastamise seadus. Selle järgi pidid kõik eestlased saama endale kodud ja õnn pidi hakkama õitsema.

Legendaarne justiitsminister Raidla

Omandireformi aluste seaduse eelnõu teksti esitas parlamendile Edgar Savisaare valitsuse justiitsminister Jüri Raidla. Rahvarinde valitsuse justiitsminister Raidla jagas selgitusi omandireformi aluste seaduse normatiivse kontseptsiooni arutelul 8. mail 1991.

Esmalt määratleb ta asja olemuse: „Omandireformi õige ja täpne ning teoreetiliselt põhjendatud nimetus on kahtlemata omandisuhete reform. Muudetakse reformi käigus ju ikka suhteid, mitte aga vara – asju ja esemeid iseendid.”

Ta jätkab omandireformi kontseptuaalse määratlemisega: „Omandireform on ühiskondlike suhete kogu ümberkorralduste kompleksi südamik. Mõistagi on ta majandusreformi vundamendiks. Sellisena haarab omandireform kogu ühiskonda, puudutades praktiliselt iga üksikisiku ja üksiksubjektide koosluste erinevaid huve. Kuivõrd see on nii, siis on omandireformi üheks keerulisemaks momendiks sotsiaalsete konfliktide minimiseerimine ja leevendamine. Omandireform ja loomulikult ka maareform ei pea Eesti ühiskonda mitte pikki ja põigiti lõhki ajama, vaid peab olema suunatud olemasolevate ja tekkivate lõhede ületamisele.”

Varade jaht

Algas ka varade nn tagastamise protsess, mis elamute tagastamisega eriti drastiliselt ja ositi fataalselt mõjutas kõigi sundüürniku seisu sattunud kaaskodanike edasist elu. Ühiskonnas  lahvatas hasartne jaht suhteliselt lihtsasti omandatavale ja turumajanduses vägagi väärtuslikule varale.

Õigusriigis nimetatakse sellist tegevust korruptsiooniks. Meie seast juba lahkunud majandusprofessor Vello Vensel kirjutas toona ajalehes Äripäev pahast korruptsioonist.

„Üldmõistena tähendab korruptsioon (ld corruptio – rikutus, moraalne laostumus, äraostetavus) ametiseisundi ja sellest tulenevate õiguste kuritarvitamist omakasu eesmärgil. Korruptsioon leiab aset, kui ametnikul on monopoolne võim mingite kaupade või teenuste jaotamise üle; ta saab toimida suvaliselt, otsustades, kes palju ja mida saab, puudub konkreetne vastutus ja aruandekohustus.

Korruptsioon on nagu rooste, mis järjepidevalt ja pikalt järab ühiskonna ja majanduse alustalasid. Kui oleks tegu ühekordsete „tehingutega“, oleks sel vaid lühiajaline mõju majanduse staatilisele efektiivsusele. Nii see kahjuks pole ning oluline on just korruptsiooni pikaajaline negatiivne mõju investeeringutele ja majanduskasvule,“ kirjutas Vensel (ÄP 08.06.1999).

Sel kombel valitsevat võimkonda on samuti teispoolsesse lahkunud akadeemik Endel Lippmaa hellitavalt kutsunud „kleptokraatiaks“.

Pidevalt kerkib küsimus, kas meil on tegemist vaid eheda rumalusega või küünilise kasuahnuse ja silmakirjalikkuse seguga?

Mitte omandireform, vaid riisumine

Aga omandireformi seadusi rikkudes ning Euroopa inimõiguste ja põhivabadustega vastuollu minnes on riisutud kümnete tuhandete Eesti inimeste koduõigus ja neile tekitatud kahju määra tuleb nüüd väljendada miljardites eurodes – ja siiski ei ole see riiklikult korraldatud kuritegelik tehing leidnud ei Riigikogus ega Riigikohtus või õiguskantsleri poolt õigusriigile väärilist käsitlust.

Kus on Eesti õigusriik?

AKEN: Algas ka varade nn tagastamise protsess, mis elamute tagastamisega eriti drastiliselt ja ositi fataalselt mõjutas kõigi sundüürniku seisu sattunud kaaskodanike edasist elu. Ühiskonnas  lahvatas hasartne jaht suhteliselt lihtsasti omandatavale ja turumajanduses vägagi väärtuslikule varale. Õigusriigis nimetatakse sellist tegevust korruptsiooniks.

Pildiallkiri:

VÕITLEJAD: Vello Rekkaro (paremal) ja endine sundüürnik Henn Leetna on tuntud kui omandireformi teemaga järjepidevalt tegelejad. Foto Urmi Reinde

Jaga |