Ohjakem Põhjaliitu!

S. FREDERICK STARR,      07. november 2001



Kas sinu vaenlase vaenlane on tingimata sinu sõber? Mitte siis, kui selleks oletatavaks sõbraks on Põhjaliit - Talebani-vastane koalitsioon, mis kontrollib alla 10 protsendi Afganistani territooriumist.

Vaatamata tugevale Venemaa ja Iraani abile, oli see vastupanuliikumine kokkuvarisemise äärel veel enne kui Osama bin Ladeni mehed tapsid karismaatilise välikomandöri kindral Massoudi, mis juhtus ainult mõni päev enne terrorirünnakuid Ameerikas. 11. septembri sündmused tõid Põhjaliidu uuesti pildile. Praegu valmistub Põhjaliit korraldama omaenda rünnakut Kabulile kas siis USA heakskiidul või ilma selleta. Tema liidrid on moodustavad 2000-mehelist politseijõudu pealinnas korra hoidmiseks, puhuks kui Kabuli vallutamine peaks õnnestuma.

Dostum oli samasugune lihunik

Nüüd, mil USA ja tema liitlased on alustanud Talebani positsioonide pommitamist Kabulist põhjas, muutub veelgi tähtsamaks küsimus - kas nad peaks ka toetama Afganistani ajaloolise pealinna ülevõtmist kohalike Talebanile vaenulike vägede poolt. Võttes arvesse Põhjaliidu vägede käitumist nende kunagisel Kabuli valitsemisel ja veel enam, arvestades, millise sümboolse sõnumi võib selline võit anda suurimale ja mõjukaimale Afganistani rahvusgrupile - pushtunitele, peaks USA ja liitlased hoidma neist distantsi.
Põhjaliit valitses aastaid Afganistani põhjaosa pärast ülejäänud riigi langemist Talebani võimu alla 1996. Aastal. Tema usbekist liider Rashid Dostum sallis oma peakorteriks olnud Mazar-i-Sharifis toimunud brutaalsusi ja inimõiguste rikkumisi, mis olid võrreldavad Talebani hirmsaimate tegudega. Talebani rohkem kui saja ði-iidi moslemi massimõrvale on kandadele astumas Põhjaliidu samasugused massimõrvad. Kindral Dostum jälgis toimuvat oma uuest sisebasseiniga villast.

Põhjaliit Talebanist suurem oopiumikaupmees

Nagu Taleban, on ka Põhjaliit olnud aktiivselt seotud oopiumi tootmise ja levitamisega. Kuid erinevalt Talebanist, pole Põhjaliit kunagi isegi mitte üritanud narkokaubandust piirata.
USA ja ÜRO narkokontrolli ekspertide delegatsioonid leidsid kinnituse, et Taleban vähendas 1999-2000 unimaguna kasvatamist rohkem kui poole võrra. Sealjuures saamata pennigi välisabi magunakasvatajatele hüvitise maksmiseks. Põhjaliit, kaugel sellest, kasutas oma huvides järgnenud hinnatõusu ja hoopiski suurendas oopiumi eksporti.
Nagu Taleban, nii on ka Põhjaliit aidanud ja toetanud terroriste. New Yorgi terroriaktile järgnenud pöördumises Kongressi poole tõi Bush ühena kolmest terroristlikust grupist esile Usbekistani Islamiliikumise (UI), mis praeguseks on ümber nimetatud Turkestani Islamiparteiks (TI). Kahel järjestikusel aastal on tuhanded selle relvastatud mässulised liikunud Põhja-Afganistanist läbi Tadþikistani ülestõuse õhutama Kõrgõstanis, Kasahstanis ja Usbekistanis.
Ajal kui UI sai bin Ladenilt toetust, tegi ta koostööd ka Põhjaliiduga, kelle territooriumi kasutati karistamatult edasi-tagasi liikumistel. Põhjaliitu kuuluvad tadzhikid toetasid UI rünnakuid Usbekistani vastu ja teenisid UI osalemiselt narkokaubanduses. Muide, UI andis 100 000 dollarilise altkäemaksu Vene vägedele, kes peaksid justkui kaitsma Tadzikistani piiri usbeki islamiliikumise eest.

Midagi positiivset?

Võib-olla on ainuke positiivne külg, mida võib nimetada selle pahaendelise Afganistani põhjaosa sõjapealike liidu kohta see, et nad on Talebani vastu. Aga isegi kui nad oleks piinlikult puhtad poisid, jääks endiselt suurimaks probleemiks see, et nende raha ja relvad on pärit Venemaalt ja Iraanilt.
Enamikule afgaanidele ja eriti pushtunidele jääb vaatamata nende suhtumisele Talebani see Liit ikkagi surma hinguseks. Lõppude lõpuks olid need ju venelased, kelle invasioon 1979-1989 tõi kaasa kuni pooleteise miljoni afgaani tapatalgud.
Kabuli hõivamine Põhjaliidu poolt puhuks taas lõkkele kõik rahvuslikud kired, mille summutas Punaarmee. Samuti ei piirduks selline konflikt Afganistaniga. Pakistani 16 miljonit pushtunit võib samuti relva haarata, külvates sellega tuumariiki ebastabiilsust vormides, mida maailmas veel nähtud pole. Pakistani samuti tuumapommiga relvastatud vaenulik naaber India ei ootaks tegevusetult sellise ohuga silmitsi olles.

Vajalik sõjalis-diplomaatiline distants

Lühidalt, Põhjaliidu edukas Kabuli ründamine võib lükata kõik pushtunid tagasi Talebani rüppe, meelestades USA vastu kümneid miljoneid inimesi, kelle heast tahtest sõltub Ameerika kampaania edu. Isegi pelk ettekujutus USA liiga tihedatest seostest Põhjaliiduga võib avaldada sellist mõju. Ainult siis kui USA jõud hoiavad oma näpud eemale sellest kaalukausist ja seisavad kõrgemal Afganistani siselöömingutest, võib Ameerika koos liitlastega mängida otsustavat rolli lõpliku poliitilise lahenduse leidmisel Afganistanis.
Kas see peaks tähendama USA poolt kontaktide vältimist Põhjaliiduga? Sugugi mitte. Põhjaliidul on oma oluline osa koos teiste gruppidega kogu Afganistanis. Veelgi enam, on eluliselt tähtis, et iga Põhjaliitu toetav etniline grupp oleks võrdväärselt esindatud mistahes tulevases Afganistani valitsuses. Õnneks on USA riigisekretär Colin Powell ja kaitseminister Donald Rumsfeld tegeliku olukorraga kursis. Praegune eesmärk on, et operatsioonide käigus peetaks jätkuvalt kinni üldistest printsiipidest nii sõjalisel kui diplomaatilisel tasandil. Kuigi kerge ei saa see olema.

Kesknädal avaldab artikli koostöös maailmas sadu ajalehti hõlmava Project Syndicate'ga, mille peakorter asub Prahas. Copyright: Project Syndicate, Oktoober 2001

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)