Kollaborandid ja dissidendid

Enn Pakri,      07. detsember 2005


Kui ühe rahva okupeerib võõrvõim, jaguneb rahva poliitiliselt aktiivne osa kaheks: kollaborantideks ja dissidentideks. See on alistatud rahva traagika. Kollaborandid teevad võõrvõimuga koostööd ja hoiavad ära rahvusliku enesetapu. Dissidendid võitlevad võõrvõimu vastu ja hoiavad ära rahvusliku mahamüümise. Kui okupatsioon on kõige sügavam, on kollaborantide ja dissidentide vahekord ka kõige teravam, kui iseseisvus taastatakse, taastub rahvustervik.
Et rahvus okupatsiooni üle elaks, on nii kollaborandid kui ka dissidendid vajalikud. Kui ühed neist nõrgaks osutuvad, ei jää rahvas ellu. Selle kohta on näiteid ajaloost. Liivlastel jäid dissidendid nõrgaks. Liivlaste vanem Kaupo lasi end kohe ristida ja liivlasi ei ole enam. Vanadel preislastel (balti hõim) puudusid aga kollaborandid. Kui preislasi ristimiseks jõkke aeti, läksid nad oma peapreestri järel järjest sügavamale, kuni jõgi nad kaasa viis. Ka preislased on ammu vaid ajalooline kategooria.
Meil Eestis ajasid pärast Teist maailmasõda, kõige sügavama okupatsiooni ajal, kollaborandid ja dissidendid üksteist metsa mööda taga. Kui iseseisvus taastati, saadi kokku põhiseaduslikus assamblees.
Võib vaid ette kujutada, missuguseks oleks kujunenud eesti rahva saatus, kui eestlased okupatsioonijõudude loodud valitsuses osalenud ei oleks. Siis oleksid meil olnud ainult vene ülemused ja rahvuskultuuri hoidmisest poleks olnud juttugi. Samuti oleksime me assimileerunud, kui metsavennad ja teised vastupanuvõitlejad vabanemislootust üleval hoidnud ei oleks. Kui midagi hukka mõista, siis mängureeglite (loe: inimõiguste) rikkumist. Ja seda juhtus mõlemal pool.
Nüüd on rahvusriigi taastamisest möödas juba neliteist aastat. Aga ikka veel toimub oluline poliitiline jagunemine Vene okupatsiooni aegsete kollaborantide-dissidentide teljel. On aeg mõista nii kollaborantide kui dissidentide ajaloolist vajalikkust ja selgemalt jaguneda juba klassiprintsiibil: kes seisab tööandjate ja kes töötegijate huvide eest. Selles suhtes on praegu suur segadus. Kõik parteid püüavad häälte püüdmiseks näidata, nagu esindaksid nad kogu rahvast. Ja töötegijad kipuvad jääma poliitilise esinduseta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)