Andrus Saar hoiatab vaikiva ajastu eest

13. juuni 2007


„Päris paljud märgid räägivad sellest, et riigis toimub võimu konsolideerumine ja seoses sellega ilmnevad vaikiva ajastu märgid. Vaikiva ajastu all mõtlen ma seda, et avalikkusele edastatakse vaid üks arvamus või selle variatsioonid ja selle ümber siis avalik kus ka nätsutab. Luuakse selline foon, et teistsuguste arvamuste jaoks ei jätku kohta. Need, kellel on teistsugune arvamus, tehakse pihuks ja põrmuks. Seda muidugi juhtumil, kui nad saavad enese arvamust üldse avaldada. Mitmed minu tuttavad prominentsed isikud kurdavad selle üle, et neid ei avaldata. Rääkimata juba üldse nendest inimestest, kellel puudub taoline staatus.

Vaikselt sai taoline areng alguse möödunud kümnendil, kuid tollal oli tegu lapselalinaga, võrreldes praeguse olukorraga. Massiivne, ainult ühe sõnumi edastamine sai alguse möödunud presidendivalimistest. Jätkus see aga mõnevõrra pehmemalt Riigikogu valimiste aegu. Täisrauaga mindi peale aga „pronksiöödel". See viimane sündmus oma kajastustes kestab tänase päevani. Sisuliselt mitte keegi ei ole küsinud, kas „pronkssündmuste"-ööde taoline lahendus oli ka parim lahendus, mida meile valitsus suutis pakkuda. Keegi ei kõnele tõsiselt sellest, mis on see meile maksma läinud nii sise- kui ka välispoliiitiliselt ja majanduslikult ning millised on selle sündmuse pikaajalised järelmid ning mida me peaksime siis arvestama oma tulevases poliitikas. Praegu valitseb meid valdavalt vaid üks tõde, ja seda tõde väljendatakse selgelt järgmisel moel: meie tõde on õige, sest see on õige."

(Väljavõte 8. juuni Vikerraadio saatest „Kolmest kuueni")

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)