Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Näpuotsaga või kamaluga?

UDO KNAPS,      18. märts 2009

Kummalised metamorfoosid on käinud vanemahüvitise ümber. Vastav fond loodi õilsal eesmärgil – päästa meie riigi jätkusuutlikkus pikaajalisest negatiivsest iibest ülesaamise abil. Selleks tuleb toetada neid, kes on sunnitud lapsesaamisest loobuma majanduslikel põhjustel. Eesmärk oli õilis, aga välja kukkus nagu alati, või isegi veel hullemini. Kummalistel asjaoludel muutus vanemahüvitise fond hoopis „miljonäremade palgafondiks“.

 Kas pole siiski ebaeetiline pidada õigeks, et jõukamaid on riik kohustatud lastesoetuse eest rikkalikult premeerima? Natuke patriotismi võiks ikka Eesti riigis olla. Nii kukkuski välja, et kellel on, sellele anname juurde, ja kellel ei ole, võtame veel vähemaks.

Praegu kuluvat 80% vanemahüvitisfondi rahast niigi majanduslikult kindlustatute premeerimiseks ja vaid 20% mittetoimetulejate toetamiseks. Olukorra parandamiseks piisaks, kui emapalga ülempiiri langetada näiteks 15–20 tuhandeni kuus, alampiiri aga niipalju tõsta, et see stimuleeriks tublisid emasid praegusest enamgi sünnitama.

Teine kokkuhoiukoht riigieelarve õiglasemal klapitamisel oleks tulumaksuprotsendi tõstmine. Kolmas aga astmeline tulumaks, mis edukate solidaarsusmaksuna vähemedukate suhtes tooks kokkuvõttes tulu meile kõigile: leevendaks ühiskonnas pingeid, parandaks turvalisust, vähendaks  kuritegevust jne.

Seni jääb Eestis kehtima parempoolsete reegel, et oma särk on lähemal ning haljale oksale jõudnutelt võtame näpuotsaga ning hammasrataste vahele jäänutelt kamaluga.

 

Udo Knaps, Märjamaa, Rapla maakond

 



Viimati muudetud: 18.03.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail