Iga konn köhib oma kobrulehel

Jaan Vahtra,      24. detsember 2003


Inglismaa peaminister Winston Churchill olla kunagi lausunud, et temale meeldivad vene inimesed, kes mõtlevad välja kõikvõimalikke takistusi ja hakkavad siis neid ületama. Ega eestlased ei ole ausalt öeldes kehvemad. Eelnevate põlvkondade saavutuste lammutamisel oma kodumaal osati Churchilli sümpaatiaid isegi ületada, jätkuval veidruste väljamõtlemisel jõudsime briljantbeebideni.
Kui uskuda käibekirjandust, siis pärineb esimeste eestlaste küsimus viimase ENSV Ülemnõukogu ühisistumistelt, kui vajati Eesti Wabariigi Põhiseaduse hülgamist. Eelmine ei võimaldanud seda, mida järgnev kümnend meile veenvalt tõestas - eestipärast demokraatiat. Ametlik ajalugu ei räägi ikka veel, milleks oli vaja esimest ja teist Eestit, milliste tunnuste poolest erineb teine eestlane keskmisest eestlasest … neli-seitse-kümme-kakskümmend korda? Kas ainult materiaalse vastutuse puudumise taustal? Kas keegi turumajanduse reeglitel "uisutaja" märkas Eesti Posti juhi kohale konkureerijatelt küsida, millise palga eest ollakse võimeline juhtimisel osalema? Kas kaaluti kokkuhoiuvõimalusi?
Omateada targa rahvana oleme harjunud ligilähedaselt ühesugused olema. Kas "punaparunid" olidki vaid sellepärast koledad, et oskasid karjatalitajaid-traktoriste (palgaliselt) omataolisteks pidada? Kas briljantbeebidest ikkagi saavad tulevased eliitkoolide üleval pidajad ja piiritaguste bosside lapsehoidjad? "Partei(de) targal juhtimisel …" ongi kujundatud tulemus: ei ole raha koolidele, haiglatele, pritsimeestele varustuse muretsemiseks … Lapsed maksku kinni huvialaringid, kasvatajad-õpetajad hankigu Riigikogu liikmete kombel kõrvalteenistust …
Mängud ladvas olla eetilised, tüükas aga tüütud! Sakste elujärge (kvaliteeti) ei tohtivat halvendada! Kas jälle on Anija mehed Tallinnas?
Mis on sellises situatsioonis kasulikum, kas valida president otse rahva poolt või pidada selleks jätkuvalt nelja-viiekordsel palgal 101 esindajat? Inimene ei suuda mõtelda, et Euroopa Liidus juba on president, parlament, põhiseadus … meie aga saadame sinna veel omapoolseid abilisi. Milleks korrata ENSV-d, pidades siin vaid moepärast ja segavaid paralleelstruktuure, mis pealegi mitte millegi ega kellegi eest ei vastuta? Oleme miljonilinnade ja -läänide kõrval nagu Pärnu või Viljandi maakond. Kujutlegem neile kõigile tuhandeid keelavaid presidente, parlamente, õiguskantseleisid ja muid rikastele rahvastele kombekohaseid asjapulki. Vaesel rahval tuleks leppida peegli kõrvale riputatud ikoonidega, need seal vähemalt ei nõua ülalpidamist.
Brüsselist saabuvate seaduste edastamisega valdadesse saaks hakkama ja küllap asjalikumaltki maavanem. Juba Leholal oli maavanem, aitas veel liivlaste petturi Kaupo paremale palgale. Lääneski, kust agaralt eeskujusid leiame, juhivad linnu linnapead, maakondi maavanemad. Seal, alamal, toimubki tootmine, tegelik elu. Raudteid, panku juhivad omanikud, sadamatel, elektrijaamadel on nõukogud, aeg oleks lõpetada raiskamine. Kui rahvas tahtis reisida ja oma järelkasvule välismaist tulevikku, siis tuleb selles suunas ka liikuda. Kogutud või kokkuhoitud raha peaks teenima rahvast, mitte selle üht kildu!
Ainuüksi ravimiameti juhi palga arvel pääseks iga kuu mõnisada inimest günekoloogi vastuvõtule. See on vaid üks näide võimalustest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)