Üleskutse: valime Eestile rahvusputuka!

Mati Jakson,      20. detsember 2006


Rahvuslill ja rahvuslind on meil juba olemas, rahvuskala ülesõngitsemisega on ka tegeldud.
Kui kunagi oli Maal sauruste aeg, siis praegust võib julgesti nimetada putukaajastuks – putukalisi olevat maailmas miljoni liigi ümber. Ainuüksi ühes keskmises metsakuklaste pesas sisaldub isendeid samapalju kui Eestis eestlasi. Sellest nähtub, et oleme putukatega võrreldes suures vähemuses.
Putukaid elab kõikjal, alates meie eluruumidest ja linnaparkidest kuni paikadeni, kuhu inimese jalg pole veel astunudki. Euroopas tuntakse üle saja tuhande putuka.
Üks võimalusi, kuidas muutuks inimeste suhtumine väiksematesse olevustesse, kellega neil tuleb maakera jagada, oleks rahvusputukate valimine.

Inimese kõrkusel pole piire

Selle asemel, et putukaid üleolevalt lömastada, peaksid inimesed rohkem tähelepanu pöörama väikeolendite eluviisile. Sipelgate ja mesilaste võimetest ja oskustest kirjutatakse kooliõpikuteski, kuid vähem on tarkades raamatutes süvenemisväärset selle kohta, mida on meil putukatelt õppida.
Me jälgime spordivõistlusi, kuid paljud ei tea, et tegelik kõrgushüppe maailmarekord on kirbu käes. Selle vaenlaseks loetud putuka pealetung saab alguse inimese enda puhta eluviisi eiramisest.

Rahvusputukas aitaks muuta suhtumist looduskeskkonnasse

Vihmametsade hävitamine ja looduskaitsealade hõivamine võtab kodu väga paljudelt putukalistelt. Inimese suure kasuahnuse tagajärjel kaovad alatiseks haruldased putukaliigid.
Mõneti sarnaneb see rahvaste eluspüsimisega. Ei maksa unustada, et Eestiski langes katku ja näljahädade tagajärjel rahvaarv kuni saja tuhandeni. Keegi pole välja arvutanud, kui palju putukaid hukkub üheainsa seenelise saapatalla all. Eelarvamuslik suhtumine putukatesse tuleneb eelkõige inimeste egoismist, mis näeb putukates enam kahjulikke kui kasulikke omadusi.
Mõnda üksikut putukat on Eestiski soositud ja laulus ülistatud. Laste lemmikuks on saanud lepatriinud, hoitakse metsasanitaridena toimivaid sipelgaid ja nauditakse värviliste tiibadega liblikaid.
Kellest võiks saada Eesti rahvusputukas? On see siis sitasitikas ehk, sündsamalt väljendades, porbulane, lepatriinu või kaldalöövlane...



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)