Vabadussõda alkoholi vastu

JAAK AAB,      26. aprill 2006


Eestis tarbitakse aastas arvestuslikult ca 13 liitrit puhast piiritust ühe inimese kohta. Selle tagajärgi vaadeldes pole meil euroliidus võrdset. Vigastussurmi on aastas umbes 2500, neist 1500 on otseselt seotud alkoholiga. Tartu Kliinikumi lastehaigla intensiivraviosakonnas on igapäevaseks muutunud alkoholimürgistusega ja suitsiidikatse teinud patsiendid. Pärnu haiglas oli 2003. aastal igal kümnendal lasteosakonnas ravil olnul alkoholimürgistus. Enam pole haruldased maksatsirroosi ja kõhunäärmepõletiku tõttu oma elu lõppstaadiumisse jõudnud noored. Täna on meil alkoholist põhjustatud surmajuhte ühe aastaga sama palju kui langes Vabadussõjas aastail 1918–1920.

Riikliku alkopoliitika kujundamisel on tegemist inimeste tervise ja ärihuvide konfliktiga. Nende vahel tasakaalu leidmisel on Eesti vaieldamatult kreenis.
Selle kahetsusväärseim näide on alkoholi- ja tubakaaktsiisi planeeritud tõusu edasilükkamine. Niisugune inflatsiooni pidurdamise meetod 2008. aastaks eurole ülemineku tarvis aga tõenäoliselt oodatavat efekti ei anna. Vastutustundetu on ka soov tunnistada 1,2-mahuprotsendise alkoholisisaldusega õlu mittealkohoolseks joogiks, sest siis tuleksid vägijoogid taas tänavamüüki ja nende tarbimine suureneks veelgi.

Mis peaks olema tänase alkoholipoliitika sisu? Esiteks, riiklik „Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastatel 1997–2007" tuleb tunnistada alkoholisse puutuvas osas ebaõnnestunuks. Teiseks, maailmapraktika näitab, et efektiivseim viis alkoholist tingitud tervise- ja majanduskahjusid vähendada on alkoholi kättesaadavuse piiramine. Riik peab alkoholi tarbimise piiramise seadma peaeesmärgiks ning tagama vastava korra rakendamise radikaalsete meetmetega – poolikud abinõud ei anna soovitud tulemusi.
Kättesaadavuse piiramine peab eelkõige hõlmama alaealisi ja noori täiskasvanuid, kelle ostusoove tasakaalustab vägijoogi hind. Pole normaalne, et karastusjook ja lahja alkohol on samas hinnas. Lisaks peaks alkoholi öine müügikeeld, olenemata jookide kangusest, olema üleriigiline.
Müügisaalides tuleks alkohol selgelt eristada karastusjookidest ning mitte pakkuda vägijooke läbisegi muude toidukaupadega. Jaemüügis peavad kanged, lahjad ja vähese etanoolisisaldusega joogid olema eraldi – piiratud alal, mis on tähistatud asjakohase teabega kauba ja selle müügitingimuste kohta. Lisaks neile piirangutele ei tohiks alkoholi müüa kohtades, kus tegeldakse spordiga. Need on ainult mõned näited, mis vajavad poliitilist konsensust.
Omaette probleemiks on alkoreklaam. Lahjade ja kangete jookide telereklaami ajaline eristamine pole õige. Televisioonis ei tohiks alkoholi üldse reklaamida, sest selle tarbimine on juba kahekordselt ületanud piiri, mida WHO eksperdid peavad rahvastiku tervisele saatuslikuks rahvana säilimise aspektist.
Pidevalt räägitakse, et alkohol on tavaline kaup. Kui nii, siis oleks tavakaup ka relvad ning lubatud peaks olema nendegi reklaamimine. Miks ei võiks reklaamida püstoleid pärast kella 20.00? Alkohol on alkohol, ning olenemata pakendist ja pakkumisviisist tapab ta palju rohkem ja kindlamalt kui tulirelv.
Alaealistele ja sotsiaalselt väljakujunemata noortele, kes on reklaami suhtes eriti tundlikud, loob alkoreklaam alateadliku turvatunde, sest üheski reklaamis ei näidata alkoholi tarbimisega kaasnevaid negatiivseid külgi. Tegelikkus aga on, et juba 11-aastastest poistest tarbib 7% ja tüdrukutest 3% igal nädalal alkoholi, 13-aastaste hulgas on osakaalud vastavalt 12% ja 8%, 15-aastastel 30% ja 18%. Need näitajad kasvavad.
Kättesaadavusele piirangute seadmisel on meie vastas huvigrupid, kelle sissetulek sõltub alkomüügist. Need on tootjad, vahendajad, müüjad, meediaväljaanded ja reklaamifirmad. Palju on avaliku arvamuse mõjutajaid, kes leiavad, et piirangute rakendamisest pole abi.
Kättesaadavuse piiramise vastased väidavad, et piirangute seadmisega suureneb salaviinaäri ja puskariajamine. On see nii? Minevikust meenub nn Gorbatshovi kuiv seadus. Seda perioodi ilmestas alkoholismist tingitud tüsistuste, vigastussurmade ja enesetappude selge vähenemine. Ka ei järgnenud müügipiirangutele tohutut puskariajamist ja padujoomist. Tarbimus vähenes absoluutse alkoholi arvestuses ühe inimese kohta aastail 1984–1988 peaaegu poole võrra.

KESKMÕTE:
Olenemata pakendist tapab alkohol palju rohkem ja kindlamalt kui tulirelv.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (109)