Looduse aeg on otsas

TOIVO TOOTSEN,      05. september 2001


Kui inimestelt küsida, kas nad on rahul meie korrakaitsega, siis enamikul juhul saab vastuseks - ei!
Kuritegevus läheb tõususuunas, politsei usaldatavus on langenud, sageli ei pöördutagi enam politsei poole - nagunii poleks sellest abi. Nii jäävad registreerimata kümned tuhanded kuriteod.

Aastaid on püütud politseid reformida, et saavutada korrakaitsjate töös paremaid tulemusi. Olukord aga aina halveneb. Kuritegevus kasvab, politsei ei suuda aga vähendatud koosseisude tõttu seda kuidagi ohjeldada. Kuulus politseireform oligi sisuliselt ainult politseinike koondamine, kusjuures enamuses koondati just n-ö tegeliku töö tegijaid - konstaableid jt. Politseipatrull linnatänavail on haruldane asi, maal kulub politseil sündmuskohale jõudmiseks palju aega, sest piirkond on suur, inimesi aga vähe. Puudus on sageli elementaarsematestki töövahenditest - arvutitest ja mobiiltelefonidest. Politsei reakoosseisu palgad on väikesed, samal ajal on Siseministeeriumi ametnike palgad paljude teiste ministeeriumide omast palju kõrgemad.
Kahtlemata on need tegurid, mis tõstavad pingeid politseinike hulgas ja rahulolematust rahvas. Selle asemel aga, et siseminister koos politseiameti peadirektoriga otsiks väljapääsu tekkinud olukorrast, asuti klaperjahti pidama politsei sees. On tekkinud olukord, kus enam kolleeg ei usalda kolleegi.
On vale väita, et politsei "äpardustes" on süüdi ajakirjandus. Süüdi on siseministri ja politsei juhtkonna tegematajätmised või ebapädev tegutsemine.
Eriti allamäge hakkasid asjad minema alates 1999. aasta septembrist, kui kuulutati välja eelneva põhjaliku analüüsita politseiametnike koondamine. Just see tõi kaasa politseikonstaablite arvu vähenemise ning seetõttu ka nende sidemete nõrgenemise kohalike elanikega.
Valitsuse poolt 2001. aastal kinnitatud Politseivaldkonna prioriteetsed arengusuunad aastani 2006 on koostatud formaalselt ja paljuski üldsõnaliselt.
Valitsuskoalitsioonis korrakaitseprogrammid reaalselt puuduvad, Siseministeerium ja Politseiamet tegutsevad nõrgalt, reageerides tõsistele puudustele ja õigusrikkumistele ainult kampaaniatega.
Ilmekaks näiteks sellisest kampaanialikkusest on kas või möödunud nädalal siseminister Tarmo Looduse korraldusel moodustatud grupi kontrollreid Põlva ja Võru politseiprefektuuri, kus korrakaitsesüsteemi tervikliku toimimise kontrollimise asemel pühendati suurt tähelepanu näiteks sellistele puudustele nagu patrullauto kongi puhtus, autokapoti pahtli mõranemine ning luugi roostejäljed...
Selge, et nagu peab korras olema korrakaitsja munder, niisama peab korras olema ka teenistusauto, teenistusrelv jne. Ometi meenutab see ikkagi sääse otsimist elevandi turjal, elevanti ennast märkamata.
Kõigest eelpool öeldust tulenevalt esitasingi koos Ülo Tootseni ja Koit Pikaroga arupärimise Tarmo Loodusele. Ja viimase küsimusena küsime: Kas Teie jaoks ei ole saabunud aeg poliitiliselt vastutada ning tagasi astuda?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)