Tagasivaateliselt, mõtteergastuseks [Ilmub ainult internetis!]
08. oktoober 2008
Toome siin ära ühe näite tuhandetest netikommentaaridest. Sellest võite näha, kuidas osa meie inimesi, käsi seljataga rusikas hoides, omavahel asju klaarib. Mõistmist, üksteisega arvestamist ja üleüldist austust vastaspoole suhtes pole ollagi!
[Eeskujuvõtmiseks: sellesse nädalasse langeb Iisraeli rahva kõige suurem püha JOM KIPPUR - iga-aastane suur lepituspäev, mis on mõeldud olema kahetsus- ja meeleparanduspäevaks igaühele, nii üksikisikule kui ka ühiskonnale. Suurel lepituspäeval peab igaüks meelt parandama ja oma patud üles tunnistama. Kas näiteks kristlased, kelle hulka suur osa eesti rahvast peab end kuuluvat, ei võiks juudiusulistest eeskuju võtta? Küllap siis ka uskmatud ja muud muu-usulised ilusat eeskuju järgima hakkaksid.]
Kaaskirjas toimetusele märgib näidete väljavalija järgmist:
"Keskerakond peaks tegema olulisi kulutusi Eesti rahva teavitamiseks olukorrast riigis ning kõigis kanalites rääkima taasiseseisvusaastate jooksul meie riigiga juhtunust. Selleks „Kesknädalast” üksi täna enam ei piisa.
Näib, et enamik poliitikuid arvab inimesi teadvat kõigest Eestis toimuvast. Aga tegelikkuses teab keskmine kodanik heal juhul küll seda, mis punktis riik hetkel oma toimetamistega on ja milline võib tulla tulevik, kuid kindlasti ei tea enamik kodanikke Eesti riigile kahju toonud ettevõtmiste tagamaadest. Samuti ei tea ka keskmine erakondlane tihti isegi seda, kuidas reageerida oma erakonna tegemisi kajastavale ja kritiseerivale meediakärale.
Ehk tasub üle- ja järelemõtlemiseks veelkord lugeda mõnd ammustki lugu kogu selle pelutavas „täiuslikkuses“ - koos kõigi arvamusavaldustega?"
Tõestuseks on üks Eesti elu pärast muretsev lugeja välja pakkunud kaks kommentaari Heimar Lengi kirjutisele „Depressiivne väike Eesti“ (DELFI 19.06.2008 6:34).
Onu Raivo, 20.06.2008 06:52
Heimari lennukas kõne paistab kui päike vihmasel sajandil, nii kosutav on seda lugeda. Eriti aga seda osa, kus ta räägib põrmutallatud opositsiooni hädakisast, mis taevani tõustes ometigi diktaatorite kõrvu ei kostu. Nagu needus lasub opositsiooni pea kohal öiste istungite taak, paraku laieneb see taak tervele priskepunnulisele seltskonnale valikuta. Raske öötöö eelaimuses laskiski siis opositsioonifraktsioon juba varakult käiku seadusliku salarelva ning veetis enne iga suupaotamist silmapilgu kosutava suupiste taga, mis aga vägisi tõi meelde ammusaegse söögikoha nimega "Kümme minutit". Seal polnud muidugi mahti põski pungitada, kuid näljasurmani jäävat aega pikendas siiski. Praegu halab Lenk, et: "Näete, ma rääkisin juba ammu ühe pankuriga, ühe peaministriga, ühe koristajatädiga, ühe avaliku elu tegelasega, aga need ei teinud kuulmagi ja nüüd ongi kõik põhjalikult uppis!" Pankur ei hoiatanud, peaminister ei manitsenud, koristajatädi äigas vastuseks lapiga ja avaliku elu tegelane vedas vägisi telepurgis nähtavalt palja pepuga saunalavale. Kogu ängistav tegelikkus just sellest johtubki! Lihtne, kas pole? Suuremeelsus pole hinnas? On küll, kuid ainult ainsas Eesti linnas. Paraku saadavad seda linna aga suuremeelsuse kõrval "need agressiivsed Eesti väikelinnud, neid palju on ja paljudele silmas pinnuks". Põhiline silmapind on seedejääde, millega selle linna issid, kiivalt oma pintsakureväärilt maha raputades, paraku aga sõpruskonda mittekuulujad üle külvab. Ja Heimar Lengi suuremeelne targutus üritab kogu käimalükatud protseduuri leebe, kuid läbinähtava sõnavõtuga korrata. Pole enam midagi uut siin pilvise taeva all.
Onu Raivole Raivolt, 20.06.2008 10:14
Täiesti naljakas, et selline kõlupea nagu sina üldse siin sõna võtad. Jää oma pliiatsite juurde ja ära aja eestlastele mula, millest sa mõhkugi ei taipa. See, et sa seal Toompea uksi kulutad, ei tähenda, et sa millegist aru saad. Uskumatu kui pime võib üks pliiatsisirgeldaja olla. Kust võtad sa õiguse kinnitada, et oravapartei tegutseb kogu eesti rahva huve silmas pidades? Või kui siiski, siis oled jätnud määratlemata, keda sa eesti rahva all silmas pead.
Kõikide parteide liikmed peaksid nüüd, Eestimaa rahvale raskel ajal pead kokku panema ja püüdma sellest supist võimalikult valutult välja tulla, millesse meie taasiseseisvunud riik sattunud on oma kogenematusest, saamatutest, vastutustundetutest juhtidest, ärapanemise soovist. Selles, kus maal me praegu oleme, on süü igal praegu poliitikas oleval erakonnal. Võimuloleva partei tegelaste süü on, et me oleme seal kus me oleme. Opositsiooni süü on, et nad on lasknud riigil sattuda sinna, kus me praegu oleme, ja seda tänu oma tegevusetusele. Kui opositsioon väidab, et ta on algusest peale taibanud, et orava ja CO partei tegevus viib riigi majanduse põhja, siis oma tegevusetusega on ta sellele igati kaasa aidanud ja on võrdväärselt valitseva parteiga süüdi. Kui opositsioonitegelased väidavad, et nemad ei ole saanud midagi olukorra parandamiseks teha, siis mina küsin vastu, milleks teid siis üldse vaja on? Kas ainult selleks, et ajakirjanduses kaks-kolm end õigustavat artiklit avaldada? Miks ei ole korraldatud rahvale õigeaegseks teavitamiseks üleriigilisi aktsioone. Kust meie peame teadma, et valitsev partei meid rappa viib, kui me ei tea, mida opositsioon antud olukorras teisiti teeks? Me ei ole kuulnud siiani ühestki suurüritusest, kus opositsioon oleks üritanudki oma seisukohti selgitada. Järeldus saab olla ainult üks. Opositsioonil kas puuduvad oma seisukohad või on opositsioon valitseva parteiga ühte meelt, et nii pidi see kõik juhtuma. Oli kuidas on, aga nüüd peaksid kõik ennast tarkadeks pidavad inimesed pead kokku panema ja sellest supist välja tulemiseks oma panuse andma. Kahju ainult, et asjamehed, kellest midagi siin riigis sõltub, mõlgutavad mõtteid suvepuhkusest ja neil on kama kaks, mis meie riigist lähitulevikus saab. Puhake siis rahus või jäägegi puhkama!
Viimati muudetud: 08.10.2008
Jaga | 
Tagasi uudiste nimekirja
