Vajame ühtsemat Eestit, mitte kaht Eestit

Juba eelmise finantsperioodi alguses oli teada, et järgmisel korral peab Eesti arvestama väiksema toetusemääraga, sest prognoositav SKT kasv elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes just seda näitab.

Ühest küljest räägime, et Eesti areng ei tohiks niipalju sõltuda toetustest, kuid samas on tekkinud pahameel, et riik pole kasutanud võimalust saada lisaks 700 miljonit, jagades selleks Eesti kaheks erinevaks piirkonnaks – arenenud Harjumaaks ja vähemarenenud ülejäänud Eestiks. Tegelikult näeb struktuurivahendite fondi reeglistik ette piirkonna rahvaarvu alammääraks 800 000 elanikku. Seda nõuet Eesti kaheks jaotatuna ei täidaks. On küll võimalik taotleda erandit,  kuid ka siin on Eestil  vastavaid põhjendusi Eurostat’ile raske esitada.

Kagu-Eesti saadikuna olen tõsises mures Harjumaast ja pealinnast kaugemal asuvate piirkondade arengu pärast.Põlise võrumaalasena olen tunnistajaks olukorrale, kus näen oma kodukohta vaikselt hääbumas. Ettevõtluskeskkond esitab väljakutseid ka hakkajamatele, inimesed on otsustanud minna tööd otsima suurematesse linnadesse ning ettevõtjatel on samal ajal üheks suurimaks mureks töötajate leidmine. Seega on iga piirkonna konkurentsivõimet tõstev lisaeuro olulise tähtsusega ja kiiresti lahendamist vajavaid probleeme jagub. Samas peame siiski arvestama, et inimeste linnadesse ja nende lähiümbrusse kolimine jätkub ka edaspidi ning riigi peamine kompetents koondub tahes-tahtmata sinna.

Harjumaa väljajätmine Euroopa Liidu struktuuritoetuste saamiseks kõlblikust piirkonnast poleks kogu Eesti arengule kasulik. Eestis on mitmeid piirkondi, mille edasine areng vajab pigem riigipoolset toetust ja eesmärgipärast sekkumist, kuid siin peab oluliselt suuremat rolli näitama siseriiklik regionaalpoliitika.

Euroopa Liidu toetuste abil peame näiteks panustama jätkuvalt olulistesse infrastruktuuriobjektidesse üle Eesti, sealhulgas ka Harjumaale. Senisest enam tuleb toetuste jagamisel järgida piirkondlikke vajadusi, ja siinkohal pigem leida võimalusi erisuste rakendamiseks. Lisaks peame Euroliidu toetuste taotlemisel arvestama taotlemistingimustega, mis väiksemamahuliste projektide elluviimisel tekitavad oluliselt rohkem lisakulusid, kuid riiklike programmide puhul on võimalik läheneda vastavalt muutuvatele vajadustele kiiresti ning oluliselt väiksema bürokraatiamahuga.

Riiklike toetusprogrammide rakendamiseks on esimesed sammud astutud ning valitsus on võtnud Tallinnast väljaspool olevatest piirkondadest prioriteediks elu edendamise Ida-Virumaal, kuid tuge vajavad teisedki samasuguste muredega äärealad.

Sellesarnast programmi on vaja kiiremas korras rakendada ka Kagu-Eestis. Piirkonna arenguprogrammi vajadust on teadvustatud ning proovitud ellu viia juba 1997. aastal, kui peaminister oli Mart Siimann. 20 aastat hiljem seisame endiselt silmitsi nendesamade probleemidega.

Vabariigi valitsus otsustas 15. veebruari istungil seada riigihalduse ministrile ülesandeks koostöös maaeluministriga välja töötada Kagu-Eesti programm. Programmi üheks eesmärgiks peab olema Võrumaa arengustrateegias välja toodud punktide elluviimise toetamine. Peame jõudma lahendusteni, kus erinevate regionaalarengut soodustavate riiklike toetuste abil luuakse võimalused tugevale majandusele, konkurentsivõimelisele haridusele, omakultuuri hoidmisele ning nüüdisaegsele tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele.

Maksumaksjate vähenemine toob endaga kaasa raskused avalike teenuste pakkumisel, sest omavalitsuste tulubaas kahaneb. Olulisteks tegevusteks on siinkohal uute kõrgemapalgaliste töökohtade loomise toetamine, mis tõstab elanike elatustaset ja pikemas perspektiivis leevendab rahvastiku vähenemist.

Kagu-Eesti on Eesti jaoks väga oluline piirkond kõigi oma väärtustega – suurepärase looduse ning ühtehoidvate inimestega. Meil on palju probleeme, mis takistavad inimestele kvaliteetse elukeskkonna loomist, kuid samas ei ole Eesti kaheks jagamine väikesele riigile sobiv.

Peame pingutama ühtsema Eesti nimel oma sisemise jõu ja tarkusega ning Euroopa Liidu võimalike toetuste abil Eestit edasi arendama.

[esiletõste:] Peame pingutama ühtsema Eesti nimel oma sisemise jõu ja tarkusega ning Euroopa Liidu võimalike toetuste abil Eestit edasi arendama.

ANNELI OTT, Riigikogu liige, Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees

Jaga |