Eesti diagnoos – rongavalitsus

 Lisaks oleme kaasaegsete Olümpose jumalate – EL-i tähtsate ametnike – mõjuväljas; seda muidugi demokraatiliselt. Peajumal Zeusi trooni eest, raha- ja poliitvägevuse eest käib pikemat aega üleilmne sõda. Seega tuleb arvestada ka suurriikide tegevuste poliitpartituuridesse kirjutatud predestinatsiooninoote väikevend-riikide suhtes. (Predestinatsioon – usundiline ettemääratus. – Toim.)

Milline on meie hingeseisund?

Milline on siis meie hingeseisund sel õnnerajal? Millised on kaebused, diagnoos ja ravivajadus? Sirvime mõningaid ajalehti.

Postimees, 14. oktoober 2015

Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastane komisjon – Eesti ei võitle rassismiga piisavalt.

Psühhiaatri jutule ei ole tulnud patsiente rassismist tingitud kaebusega– ei ühtegi. Meil ju hulgi eurosaadikuid seal aastaid olnud – andke juhiseid, et me rahulikud ei oleks ja võitlema hakkaksime! Näidake tegudega.

Kooseluseaduse lisaeelnõu jääb 51 algatajahääleta.

Psühhiaatri jutul sellise sättumusega inimesed käivad, aga mitte kordagi ei ole olnud probleemiks seadusesätte küsimused. Mitte kunagi. Arstile teeb hoopis muret, et meediapressingus jääb traditsiooniline abielu nagu erandi rolli ja seda nagu polegi vaja noortele nooruses vermida. Kui võtta pereküsimused – ja jutust tähtsam on eeskuju –, siis mis sõnumi annavad president, peaminister jt? Iibepoliitika osas on meil teadlasi hulgi – andkem neile meediaruumi.

Notar Priidu Pärna ja akadeemik Anto Raukas „Kas kaitseme inimest või laudlinu“.

Sealt tulebjäreldus – ühiskond (riik) seab end üksikomandi suhtes teeröövli positsioonile. Omanike viimseks kantsiks on jäänud Riigikohus. Psühhiaatrina kinnitan notari ja akadeemiku seisukohta – selle valdkonna muremäed on väga suured, rasked kanda, kaua kanda ja hiljem saabunud õiglane kohtulahend ei suuda iial kompenseerida aastatepikkust hingemuret (mures psüühika = murenev kehaline tervis ja alanev töövõime). Kaitseme ikka inimest!

Riigipsühholoog Ilmar Raag, millega lohutate, mida soovitate? Psühhiaatrina saan leevendada vaid hingevalu. Muide, hingemuredega patsiente on väga-väga palju ja suurim psühhotraumeeriv tegur on sotsiaalne.

HIV seisukohalt on Eesti üks keerulisemaid riike maailmas.

Jällegi seksuaalkasvatuse ja narkoennetuse küsimus. Tegemata ennetustöö = õnnerajalt eemaldumine.

Postimees, 15. oktoober 2015

33 kuud ja 850 000 eurot kolmele võimuparteile.

Psühhiaatri vastuvõtul räägitakse ikka rahast. Palju pangale võlgu ja kas maksmine jõukohane; palju palka ja kas leivapealsele ka jätkub; kui kaua isa Soomes ja ema Austraalias ning kuidas pensionärist vanaema lapse kasvatamisega toime tuleb, sest arstiabi vajavad nii laps kui ka vanaema.

Seega – regionaalpoliitikud, mida olete 20 aastat teinud? Mille eest palka saanud? Miks vaikite? Parteilistest eelistustest psühhiaatri vastuvõtul põhimõtteliselt ei räägita. Kolleegidega ja seltskonnas – seal küll ja tuliselt! Annad 50 000, oled erakonna toetaja; annad sada korda vähem, oled korruptant ja „võllas“.

Linnahalli remondiplaan selgub kevadeks.

Tallinn ja selle ümbrus arenevad jõudsalt. Ainult arstirohuga terveks ei saa: valikud on kehaline aktiivsus ja sportlik eluviis. Seda juttu kuuleb psühhiaatrilisele jutule lisaks pea igaüks. Koos naabri – Rae vallaga – on tegemisel Rahva Rada ümber Ülemiste järve – jällegi uus rahvaspordi võimalus (jalutus, tervisejooks, rullikud, jalgratas, suusatamine). Tallinna linnavalitsus tegeleb sellega.

Külli Taro „Valitsussektori vähendamisest võiks saada muutuste vedur“.

Psühhiaatri seisukohast seonduvad töökoha likvideerimine, koondamine, osaline töökoormus, mitmel rindel pingutamine (ka hooldajad ja medõed) igapäevaselt vaimse ja kehalise tervisega. Madalapalgaliste ja ületöötanud inimeste hulk on suur. Vaevatud, alandlikud, alandatud, palgavaesed – selline inimkapital siis meil. Meenub orjanduslik kord, meenub Vana-Kreeka riigimees Solon 2600 aasta tagusest kaugminevikust – tema kaotas võlaorjuse, tühistades kehvikute võlad. Pangavõlglasi on meie vastuvõttudel hulgi.

Vahur Kersna „Elutilk ja põrgulake“.

Kersna rõõmustab, et Valgevene tarbib meist enam alkoholi – 17,5 liitrit puhast alkoholi iga 15-aastasest vanema kodaniku kohta. Venemaa on 4. kohal (15,1), Läti 36. (12,3), Eesti on maailma riikide seas 50. (10,3).

Leian, et Kersna vaatab alkoholiprobleemi läbi musta huumori. Tegelikult on olukord ikka hull. Maailma Terviseorganisatsiooni seisukoht on juba aastakümneid, et üle 10 liitri absoluutset alkoholi on riigile-rahvale katastroofiline. Kui suurriikides kolmandik rahvast end haigeks või surnuks joob, siis riik ei hävi, meile aga on see kurjast.

Tallinn on asjast aru saanud, ohtusid ette näinud, aktiivseid meetmeid rakendanud. Vajame üleriigilist ja aktiivset sekkumist. Mõni peab alkoholi vaid majandusvaldkonnaks ega märka inimesega seonduvat – mina ei joo, abikaasa ei joo, ämmale ei anna.

Aga nii see ei ole. Kui roolijoodik (keda avastatakse 10 kuni 50 (!) ööpäevas) vigastab teie last või lähedast (ka riigikogulase, peaministri või valitsusliikme lähedast), on see ju ikkagi meie kõigi probleem. Ja ennetama-kõrvaldama peame selle viinakatku üheskoos üleriigiliselt ja kiiresti.

Kroonilise alkoholismiga kaasneb ka seemnerakkude kvaliteedi langus, kehalised ja vaimsed haigused tekivad või ägenevad, töövõime langeb, suurenevad ühiskonnaohtlikud teod jne. Sellest agensist sõltub eesti rahva elujõud.

Postimees 16. oktoober 2015

Keda usuvad venelased?

Selgub, et meie venelaste enamik ei usu ei Moskva ega Eesti meediat. Seda on välja uurinud Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Eestis on olukord konflikti puhkemiseks endiselt soodus, sest nii Venemaa kui ka Lääs näevad meid eesliinina, kus olukord võib kontrolli alt väljuda.

Psühhiaatrina ütlen, et eesti rahvas on tagasihoidlik, paljuski allaandlik, juhtkonnale vaikides alluv, kardab oma seaduslike õiguste ja kaaskodaniku õiguste eest võidelda, on puuduliku meie-tundega.

Ja siin ta siis ongi – elurõõmumahlast tühjaks pigistatud inimkapital, alkohoolik või kodumaalt lahkunu. Muukeelne inimene on meil riigi- ja erakonnatruu (kuni elu meil idanaabri omast veidi parem), üksmeelsem ja kokkuhoidlik, nende noored on töökad ja andekad, sihikindlad, sportlikud, tütarlapsed uhke kehahoiuga ja kaunid.

Eestimeelsus ja Eesti-lojaalsus on 90% Keskerakonna ja tema liidri poliitilise tarkuse tulemus. Nemad austavad vanemaid, kasutavad julgemalt sotsiaalteenuseid, hindavad traditsioonilist peremudelit. Selgitavad, et keele mittevaldamine eakate ja ka noorte hulgas on riigi puuduliku integratsiooni- ja keelepoliitika tulemus. Pole õpetatud, pole nõutud, pole riigimehelikkust – sest juhtide prioriteedid piirduvad EL-iga.

Saadiku autoliisingu piir 450 eurot.

No kuulake psühhiaatrit! Kallid riigikogulased, lihtrahva esindajad saavad vähem sellest liisingurahast, aga kasvatavad lapsi (paljud alatoitumusega või valest toitumisest ülekaalulised), ja ka nemad soovivad õnnerajale veidi lähemale saada!

Euroopa Ülemkogu keskendus välispiiride kaitsele.

„Putin seob Süürias otsad kokku,“ loen. Aga Euroopa Liidu enda suurim probleem on täielik ettenägemisvõime puudumine ja üliraske väljakutse – pagulaste – integreerimine, nagu seisab Anne-Marie Le Gloannec´i intervjuus Marti Aavikule.

Psühhiaatrina näen, et käib mitmekihiline sõda. Kuigi seda sõjaks ei nimetata. See tekitab pingeid ja muret rahva ning rahvusriigi säilimise pärast. Suureneb ideoloogiline kahepalgelisus, demagoogitsemine. Kostab sõjahüüd: kes ei tunnista Krimmi ja Ukraina idaosade annekteerimist, see on meie Eesti riigi vaenlane nüüd ja igavesti!

Kui aga tuleb päevakorda Eesti Vabariigi maa-, vee- ja õhupiiride nihutamine Saaremaa suunal, siis on selline „annekteerimine“ meie poliitikute „diplomaatiline vägitegu“. Pole vaja baaside lepetki – ise anname!

President ei anna ju Ärma talu ära, miks ta siis nii rahulikult riigipiiri küsimusse suhtub? Sõber USA ei anna, Saksamaa ei anna, Jaapan ei anna... Keegi ei anna.

Minu kogemus ütleb, et rahutu haigega tuleb leida koostöö võimalus. Sama kehtib ka naabriga. Koostöö kultuuri, spordi, majanduse vallas, vanade tutvuste ja sidemete kasutamine – see on diplomaatia.

Aga see eeldab, et luige, haugi ja vähi sündroom tuleb riigisiseselt lõpetada. Praegune psühhoterror 1/3 elanikkonna, ühe erakonna ja ühe poliitiku suhtes on poliitiline lühinägelikkus, haiguslik võõrmeelsuse kriitikata vastuvõtt ja rakendamine meil Eestimaal.

Postimees, 17. oktoober 2015

Kutsealuste šokeeriv vahelejäämine kaitseväes.

Mäletan, et juba varem pooled noortest oma füüsiliste võimete poolest ei sobinud kaitseväkke. Siis alandati normatiive. Ja nüüd – narko-kaitsevägi! Missioonidelt tulijad ei suuda kodus adapteeruda – rahamured, joomine, suitsiidid. Politsei eesmärgiks on vaid koguda trahve, trahve ja trahve; politsei võõrandub kodanikest, ka politseinikel on psüühilised pinged, suitsiidid...

Seega – diagnoose on palju. Neid jätkub igale riigistruktuurile ning igale ühiskonnarühmale. Olukord vajab kiireloomulist ja olemuslikku sekkumist – nagu patsient seda saab EMO-s.

Rongavalitsus – see on praegune põhidiagnoos.

JÜRI ENNET, psühhiaater

[esiletõsted]

Regionaalpoliitikud, mida olete 20 aastat teinud? Mille eest palka saanud? Miks vaikite? Parteilistest eelistustest arsti vastuvõtul põhimõtteliselt ei räägita. Kolleegidega ja seltskonnas – seal küll ja tuliselt! Annad 50 000, oled erakonna toetaja, annad sada korda vähem, oled korruptant ja „võllas“.

 Eesti rahvas on tagasihoidlik, paljuski allaandlik, juhtkonnale vaikides alluv, kardab oma seaduslike õiguste ja kaaskodaniku õiguste eest võidelda, puuduliku meie-tundega. Ja siin ta siis ongi – elurõõmumahlast tühjaks pigistatud inimkapital, alkohoolik või kodumaalt lahkunu.

 Noorte muukeelsete eestimeelsus ja Eesti-lojaalsus on 90% Keskerakonna ja tema liidri poliitilise tarkuse tulemus. Praegune psühhoterror 1/3 elanikkonna, ühe erakonna ja ühe poliitiku suhtes on poliitiline lühinägelikkus, haiguslik kriitikata võõrmeelsuse vastuvõtt ja rakendamine meil Eestimaal.

[esiküljefoto tekst]    HINGETOHTER DIAGNOOSIB: Dr Enneti arvates tuleb luige, haugi ja vähi sündroom riigisiseselt lõpetada, sest praegune psühhoterror 1/3 elanikkonna, ühe erakonna ja ühe poliitiku suhtes on poliitiline lühinägelikkus, haiguslik võõrmeelsuse kriitikata vastuvõtt ja rakendamine meil Eestimaal.

Jaga |