![]() Aeg ajaloost õppidaARVO ADELBERT, 25. mai 201611. mai ETV „Foorumis“ rääkisid Ants Laaneots ja Mart Nutt selge sõnaga Venemaa kavandatavast rünnakust Baltikumile, mis olla Kremli strateegiasse lausa sisse kirjutatud. Mart Helme presidendikandidaadi kandidaadina oli oma väljaütlemistes reserveeritum. Oudekki Loonel ja ka Ahto Lobjakasel ei lastud oma mõtteid lõpuni väljendada. 12. mail edastati uudistes teade NATO lennukite madallendudest Eesti linnade kohal. Mis toimub?
Me ei kuule enam sõjaõudustest, sest see põlvkond, kes sunniti sõdima kas ühel või teisel poolel, ei räägi enam. On jäänud veel sõjaaja lapsed, kes sõjaõudusi üle elasid, sõda oma silmaga ka nägid. Suurem sõjahirm taasvallandus meis, sõjaaja lastes aastal 1963, toonase Kariibi mere kriisi ajal. Selle kulmineerudes oli iga päev oodata kutset sõjakomissariaadist …
Mis toimus Kariibi kriisi ajal? CCCP oli meritsi, kaubalaevadel, varjatult ning maskeeritult toimetanud Kuubale rakette ja pomme Ameerika ründamiseks, juhuks kui see peaks vajalikuks osutuma. Ballistilisi mandritevahelisi rakette tuumarelva kohaletoimetamiseks sel ajal veel ei eksisteerinud. Seega oli venelaste ofensiiv otsene oht Ameerikale. Piltlikult – USA president Kennedy ja NLKP peasekretär Hruštšov olid teine teisel pool otseliini-torude otsas, sundimaks vastaspoolt järele andma. Kariibi kriisi kulminatsioonis lepiti kokku, et Venemaa viib ära oma raketid (pommid) Kuubalt ja ameeriklased (NATO) toimetavad samuti ära oma raketid (pommid) Musta mere lõunakaldalt, Türgist. Sellega sai see kriis ületatud.
Raketikilp Euroopasse Mõne aasta eest ähvardas Iraan Euroopat raketirünnakuga, mille vastu kavandas USA Ida-Euroopasse raketikilbi rajamist. Seepeale tõstis lärmi Venemaa, põhjendades seda hoopis NATO poolt Venemaa julgeoleku vastu suunatud vahetu ähvardusena. Raketikilbi paigutamist oma territooriumile ei soovinud ei poolakad ega tšehhid. Teadagi miks – see saanuks otsetabamuse sihtmärgiks mis tahes sõjalise konflikti korral kahe Suure vahel, kes mõlemad soovivad olla maailma kõige vägevamad. Siis aga ilmutasid end Kiievis Maidanil kaikamehed, mispeale unustati Iraani raketihirm ja asuti hoopis nimetatud kaikamehi „motiveerima“, mis veelgi rohkem Venemaad ärritas ja ähvardas. Kuidas see „motiveerimine“ käis, sellest saladusest rääkis otseliinil meie välisministri Paeti märtsis 2014 pealtkuulatud ja avalikkusesse lekkinud kõne. Paet rääkis kõneluses Ashtoniga arstist, kes ravis Kiievis snaiprite tulistatud inimesi. „Teine asi, mis oli üsna rahutukstegev, oli see, et sama Olga [Bogomolets] rääkis, et kõik ilmingud näitavad, et inimesed, kes tapeti snaiprite poolt mõlemal poolel, politseinikud ja siis rahvas tänavatel, et nad olid samade snaiprite tapetud inimesed mõlemal poolel,“ rääkis Paet. Postimehe andmetel kandis Paet Euroliidu kõrgele ametikandjale veel ette segadusest Euroliidu rahade kohapeal jagamisega (ju vist kaikameestele) ja mainitud Olga ministrikohale pürgimisest.
Donald Trumpi trump Selle paratamatuks tagajärjeks kujuneski nn Krimmi referendum, et Must meri ei kujuneks NATO valduste sisemereks. Sest Musta mere lõunakaldal, Türgis on NATO juba ammustest aegadest peale kohal. Ja nüüd, 12. mail ilmubki teade nimetatud Iraani rakettide võimaliku rünnaku tõrjumiseks mõeldud ameeriklaste raketikilbi töösse rakendamisest Rumeenias. Loomulikult võtavad sõna jällegi venelased. Sest see lugu on sama läbinähtav nagu enam kui poole sajandi eest Nikita Sergejevitši aktsioon jõuda Ameerika külje alla -- Kuubalt USA territooriumi võimalikuks pommitamiseks mistahes liiki pommidega. Kas peamegi nüüd kaudselt „motiveerima“ Ameerika presidendivalimistel vabariiklasest Donald Trumpi võitu, et ta oma välispoliitiliste lubaduste raundis öeldu kohaselt käiks siinsete liivakastimängurite lauda välja J.F.Kennedy eeskujul oma trumbi? Valimiseelses kihutustöös oli Trump oma valijatele lubanud Ameerika rahadega Euroopa riikide kaitsmise ära lõpetada. Mida tähendaks Trumpi lubadus meie Eesti enda pistrikkudele? See tähendabki just seda, et siinne hirm Venemaa ees ulatuks Ameerika presidendi valijateni, et nad ei valiks presidendiks Donald Trumpi, sest siis võib Eestis sõjahüsteeria ja hirmu varal käes hoitud sisepoliitiline valitsusvõim kokku variseda.
Autori märkus: Kuna - - ma olen olnud miinipildujatule all keldris, - näinud Tallinna pommitamist ja põlemist, - kuulanud karjapoisina, kõrv vastu maad, Narva/Sinimäe lahingumüra, - näinud ja kuulnud poisse puupüssidega õppustel marssimas ja laulmas „Naine, naine, leivaraiskaja!“ - näinud põgeneva Saksa sõjaväe päevadepikkust voori jpm, siis panin eelneva kirjatüki „Aeg ajaloost õppida“ allkirjaks „sõjaaja laps“.
[esiletõste] Kas peamegi nüüd kaudselt „motiveerima“ Ameerika presidendivalimistel vabariiklasest Donald Trumpi võitu, et ta oma välispoliitiliste lubaduste raundis öeldu kohaselt käiks siinsete liivakastimängurite lauda välja J. F. Kennedy eeskujul oma trumbi? Valimiseelses kihutustöös oli Trump oma valijatele lubanud Ameerika rahadega Euroopa riikide kaitsmise ära lõpetada.
ARVO ADELBERT sõjaaja laps, Järvamaa, Koeru Viimati muudetud: 25.05.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |