Idee: Suur-Tallinn

Tallinn toidab Harjumaa kuldset ringi.

Ilmekas on Tallinna domineerimine piirivaldade Viimsi, Harku, Jõelähtme, Rae, Saku ja Saue ning satelliitlinnade Maardu ja Saue üle. Loetellu võib lisada ka Keila. Nende omavalitsuste puhul on tegemist Tallinna mõjualaga, kus vähemal-suuremal määral orienteerutakse pealinna infrastruktuuri tarbimisele.

Pendelmigrandi elu Tallinna ümber

Kaks kolmandikku sidusvaldade ja -linnade tööjõulisest elanikkonnast käib ametis Tallinnas, toimetab siin oma igapäevased ostud ja rahuldab pere kultuurivajadused. Kodus ehk naabervallas/-linnas käiakse vaid magamas, maksud aga laekuvad sealsesse eelarvesse.

Pendelmigrandi roll on vastuoluline. Ühelt poolt seostatakse end Tallinnaga. Loo, Tabasalu, Laagri ja Jüri elanikud peavad end pigem tallinlasteks. Nende seos koduvallaga on sageli teadvustamata. Enam identifitseerivad end koduasumiga viimsilased, kuid see johtub käibestereotüübist, mis annab sealsetele elanikele „edukate ja ilusate“ staatuse.

Samuti on end kodukohaga tihedamalt seostanud maardukad, kelle identiteeditunnet toidab linna ajalooline eripära. Kuid, olenemata Tallinna ümbritsevate omavalitsuste elanike identiteeditundest, ilma Tallinnata tekiks neil kohe probleeme igapäevase toimetulekuga.

Viimsilane olla on uhke ja hää

Milline on oma 105 000 elanikuga peaaegu Lasnamäe linnaosaga võrdne „Tallinna tagatuba“?

18 000 elanikuga Viimsi valda peetakse Tallinna osaks. Faktiliselt ta seda ka on. Viimsi alevik (2360 elanikku) ja Haabneeme (5430), Kelvingi jt pisemad külad kujutavad endast pigem Nõmmele sarnanevaid eramualasid.

Viimsilane olla on uhke, sest sealsete palgatöötajate ca 1300-eurone keskmine palk on riigi kõrgeim – ent see teenitakse välja Tallinna kontorites. Hommikul stardivad viimsilased varakult, et jõuda Tallinnasse läbi Pirita tee ja Russalka ummikute. Linna jäädakse sageli hiliste öötundideni, sest nagu tööd, tuleb ka meelelahutust otsida kodust eemal. Suur osa Viimsi lastest saab haridust pealinna (eliit)koolides.

Kuid maksutulu jätavad viimsilased koduse omavalitsuse kulutada, kirudes samas häälekalt Tallinna liikluskorraldust, mille parandamisse nad ei suvatse igapäevaste kasutajatena sentigi panustada.

Maardu oli varem Tallinna linnaosa

17 000 elanikuga Maardu linn kuulus 1991. aastani pealinna koosseisu. Mis tingis otsuse hästitoimiv linnaosa eraldi omavalitsuseks muuta, jääb arusaamatuks. Täna on Maardu elujõuline ja hästiarenenud taristuga Tallinna tagamaa omavalitsusüksus. Tallinna ja Tartu kõrval on Maardu ainus üle 10 000 elanikuga linn, millele Statistikaamet prognoosib 2040. aastani elanikkonna juurdekasvu.

Kuigi Maardul on iseseisva linna tunnused, funktsioneerib ta hinnatud elukeskkonnana siiski vaid tänu suurlinna naabrusele. Taasliitumine pealinnaga lahendaks liikluse olukorra, väärtustaks kinnisvara ning oleks vastutulek Muuga piirkonna eramuomanikele.

Vallad ja alevikud

Jõelähtme valla 6500 elanikku saavad enamiku teenuseid Tallinnast. 1900 elanikuga Loo positsioneerib end pigem Tallinna eesasulana kui Jõelähtme valla suurima asustatud punktina. Pealinna mõjusfääri jääb kindlalt ka 760 elanikuga Kostivere. Kuigi Loole planeeritakse rajada mõned tootmisettevõtted, on vahepealne rahvastiku juurdekasv hakanud kahanema. Liitumine Tallinnaga annaks ettevõtjatele kindla signaali, et Jõelähtmesse võib panustada. See avaks piirkonnale uued perspektiivid.

14 600 elanikuga Rae vallal on küll suur tööstuspotentsiaal, kuid Jüri 3400, Peetriküla 3600 ning Järveküla 850 elanikku on suuresti siiski orienteeritud Tallinnale.

Ka Saku valla 9730 elanikust leiab märkimisväärne hulk tööalast rakendust mitte koduvalla ettevõtetes, vaid sõidab hommikuti Tallinna.

Saue vald võib kiidelda positiivse mehhaanilise iibega – 9920 asukast 2012. aastal on saanud 10 870. Ent siingi tuleb põhipanus Laagri alevikult, mida võib pidada Tallinna orgaaniliseks osaks. Vallas annab pealinna lähedus end naaberomavalitsustest ehk enamgi tunda. Asustus on koondunud põhiliselt valla põhjaossa – Tallinnaga piirnevale ja Tallinna– Keila–Paldiski maantee äärsele alale.

Saue linnas elab 5530 elanikku ning 200 ettevõttes on 1800 töökohta. Siin oleks perspektiivi areneda tõsiseltvõetavaks autonoomseks keskuseks, ent suure naabri lähedust ära kasutav linnavalitsus pole vaevunud mugavustsoonist väljuma ega linnakese infrastruktuuri arengusse panustama.

12 980 inimesega Harku vald on Viimsiga sarnaselt üks Tallinna eesasumeid. Märkimisväärne taristu on vaid 3340 elanikuga Tabasalus. 830 elanikuga Tiskre, 1620 elanikuga Muraste ja 910 elanikuga Suurupi on koduks iga päev linnas töötavatele inimestele.

Tallinna linnaregiooni osana võib käsitada ka 9750 elanikuga Keilat. Aastakümneid tihedalt Tallinna satelliidina püsinud linnake pole üritanudki rajada piisavat infrastruktuuri, sest kõik Keilas puuduva leiavad sealsed elanikud lühikese rongisõidu järel Tallinnast.

Äärealadele stagnatsioon, pealinnale koormus

Tallinna linnaregioon toodab oma äärealade jaoks stagnatsiooni, pealinnale aga liigset koormust pendelmigratsiooni probleemsete lisamõjudena. Satelliitlinnad ja -vallad saavad keskuselt töökohad ja teenused, elanikelt aga kasseerivad maksud. Kuna paljud lisakulutused, mis tuleks teha taristu väljaarendamiseks, pole suure naabri läheduse tõttu vajalikud, suudavad pealinna ripatsina end ära majandada ka need omavalitsused, mis priiskava eluviisi tõttu muidu raskustesse satuksid.

Et tagada linnaregiooni ressursside mõistlik planeerimine, on esmatähtis allutada kogu arengupotentsiaal ühtse keskuse juhtimisele, mis tagab piirkonna jätkusuutlikkuse. Tallinna linnaregioon on ainus rahvusvaheliselt arvestatav klaster riigis ja Eesti rahvusvahelise läbilöögivõime seisukohalt on ülitähtis lõpetada selle killustumine erinevate omavalitsuste vahel.

Linnaregioonide suurus määrab nende eduloo, sest geograafiline lähedus ja kvalifitseeritud töötajate arv lisavad ressursse ja koostöövõimalusi ning vähendavad innovaatilisi riske.

Logistiliselt juba toimiva Suur-Tallinna liitmine ka haldusterritoriaalselt on rahvusvaheliste ettevõtete jaoks oluline argument oma esinduste avamisel Eestis. Meie kohalikule tööstusele aga on stiimuliks kaasaegne ja sidus linnataristu.

Viiendik tallinlastest tuleb tuua koju, kuhu nad kuuluvad. Igasugune separatism ja erakondlikest huvidest lähtuv kitsarinnaline kihelkondlikkus tuleb lõpetada, alustades läbirääkimisi sidusomavalitsuste territooriumi liitmiseks ühtselt hallatavasse Suur-Tallinna linnaruumi.

MAREK JÜRGENSON, Haabersti linnaosa vanem

[esiletõsted]

1300-EUROSE KESKMISE PALGAGA VIIMSILANE OLLA ON UHKE JA HÄÄ: Kuid maksutulu jätavad viimsilased koduse omavalitsuse kulutada, kirudes samas häälekalt Tallinna liikluskorraldust, mille parandamisse nad ei suvatse igapäevaste kasutajatena sentigi panustada.

 Olenemata Tallinna ümbritsevate omavalitsuste elanike identiteeditundest, ilma Tallinnata tekiks neil kohe probleeme igapäevase toimetulekuga.

 [pildiallkirjad]:

TULGE KOJU! Marek Jürgenson leiab, et need 105 000, kes elavad praegu n-ö Tallinna tagamaal linnaäärsetes valdades ja väikelinnades ehk kuldses ringis, on oma elulaadilt tegelikult tallinlased, kes tuleb tuua koju. „Igasugune separatism ja erakondlikest huvidest lähtuv kitsarinnaline kihelkondlikkus tuleb lõpetada, alustades läbirääkimisi sidusomavalitsuste liitmiseks Suur-Tallinnaga.“

 IIDNE JA UUDNE: Vana Tallinna Raekoja plats on näinud erinevaid ajastuid ja erinevaid poliitikaid – elab üle ka selle, kui Tallinnaga liituvad lähivallad. Et koos edasi areneda.

 [esiletõste esiküljel] Tallinna elanike arv ületas 433 000 piiri.

Jaga |