Haldusreformil okkaline tee

Haldusreformi esmane ülesanne peaks olema ametnike arvu ulatuslik vähendamine, mitte aga valdade sundliitmine. Eesti Vabariik saab aastas Euroopa Liidult 3,6 miljardit eurot toetust. Ilma selleta oleks riik ammugi pankrotis, sest oma vahendeid ei jätku tal sellise poliitbroilerite kontingendi majandamiseks.

 Valdade liitmisel ääremaastumine suureneb, aga ametnike arv ja majandamiskulud ei vähene.

Hiiumaalt võib negatiivse näitena tuua Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemise, mis on ajakirjanduses kriitika all olnud kogu oma eksistentsi vältel.

 Vanarahva tarkuse kohaselt kala hakkab roiskuma peast. Sama võib täheldada meie kõrgema võimu struktuuride tegevuses.

 Aastaid võimul püsinud Reformierakond omade käpikutega on riigi majanduse laostanud, vohab bürokraatia ja hoos on Venemaa halvustamine igal tasandil.

 Ekspeaminister Tiit Vähi (Postimees 4. juuli) kritiseeris valitsust, et normaalsete suhete asemel idanaabriga hoitakse üleval sõjatõrvikut. Selle peale tõstsid kisa meie sõjaapologeedid -- Vähi näol olevat tegu Kremli mõjuagendiga.

 Välisminister Kaljurand väidab, et Eesti vajab Venemaa vastu olemiseks NATO abi.

 Peaminister Rõivas keksis Varssavis toimunud militaarse tippnõupidamise järel: Eesti riigi julgeolekus algab nüüd uus ajajärk.

Seega -- suhete normaliseerimine Venemaaga osutub plaaniväliseks. Venemaa suursaadik märkiski, et venevastasus välistab Eesti--Vene riigipiirilepingu ratifitseerimise.

 Seepärast seisab sügisel ametisse astuval presidendil ees vastutusrikas ülesanne:

1) Suhete normaliseerimine Venemaaga.

2) Koos teadlaste ja spetsialistidega tuleb välja töötada ja tegevusse rakendada optimaalne riigivalitsemiseks vajalik haldusstruktuur.

3) Algatada Eesti Vabariigi põhiseaduse 60. paragrahvi muutmine -- praeguse 101-liikmelise Riigikogu asemel kehtestada 51-liikmelise koosseisuga Riigikogu.

ELMAR HOLLMANN (93), Kärdla, Hiiumaa

Jaga |