REPLIIK: Pronkssõduri teisaldamise teemal

Täpsustagem!

Böhmi ja Liimi Jürid väljusid toona sinimustvalge lipu lehvides Isamaaliidu peakontorist (Wismari 11) Tõnismäele. Kõige ees kandis üks Jüridest suurt plakatit, mille tekst rääkis okupatsioonist ja okupantidest, mis oli Pronkssõduri juurde kogunenud seltskonnale ilmselgelt ärritav ja mida see seltskond üritas ka rünnata, või siis kandja käest ära kiskuda.

Meil püütakse neil „tundlikel kuupäevadel" väita ja rahva alateadvusesse kinnistada ametlikku versiooni, et 2006. aasta 9. mail toimus Tõnismäe monumendi juures konflikt, milles Punaarmee veteranide esindajad rebisid Pronkssõduri-vastase piketi korraldanud rahvuslase Jüri Böhmi käest Eesti lipu.

Kas KaPo ei tea, millisest Wismari tn peakontorist väljusid Liimi ja Böhmi Jürid siinseid venelasi mõnitava plakati ja Eesti lipuga? Tõnismäele, Pronkssõduri juurde kogunenud Isamaasõja veterane, nende lapselapsi õrritama, seda kindla eesmärgiga -- provotseerida kaklus sinimustvalge lipu maharebimisest. Vähe sellest, sellessamas lõigus oli näha end valmis seadnud politseiauto ning intsidenti jäädvustama seatud filmi- ja fotomeeste rida. Eesti lipu maharebimisest oli vaja ju kuulutada üle maailma!

Vaadake Meelis Muhu filmi Kristina Normani performance'ist kuldse Pronkssõduri teemal, mida näidati ka ETV-s mõni aasta tagasi. Seal on see tõde ilmekalt nii nähtav kui ka kuulatav.

Nimetatud fragmendi taustal kostab lippu lehvitava Böhmi Jüri käsk plakatihoidjale: "... hoia mulle lähemale, lähemale ...", sest Punaarmee veteranide esindajad  püüdsid hoopis neid solvavat plakatit "rebida". See oli ametliku propaganda formuleeritud VALE ja LAIM, valitsejate poolt fabritseeritud provokatsioon veneviha külvamiseks, lihtsa(meelse) eesti valija ässitamiseks Keskerakonna vastu. 

Vast leiab Tallinna Televisioon võimaluse Meelis Muhu ja Kristina Normani filmi „Aljoša" näitamiseks? Saaks selgust!

ARVO ADELBERT

Lisateavet „Aljoša" tegijatest

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse andmeil on KRISTINA NORMAN (1979) Tallinnas töötav kunstnik ja dokumentaalfilmitegija, keda võib pidada konkurentsitult edukaimaks 2000. aastatel Eestis debüteerinud kunstnikuks rahvusvahelise artworld'i kontekstis. Ta on seni noorima kunstnikuna esindanud Eestit rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil (2009) ja tema töid kuulub (2011. aasta seisuga) mainekatesse muuseumikogudesse nii Eestis (Kumu kunstimuuseum) kui ka Soomes (Kiasma).

Normani nimi sööstis suure skandaaliga Eesti laiatarbemeedia tähelepanuorbiiti 2009. aasta mais, kui selgus, et märkimisväärne osa tema projektist, mis oli rahvusvahelise ekspertkomisjoni otsusel valitud esindama Eestit 53. Veneetsia biennaalil, kujutas endast videodokumentatsiooni aktsioonist, kus kunstnik nimelt toimetas 9. mail 2009 Pronkssõduri endisele asukohale Tõnismäel sealt 2007. aasta aprillirahutuste käigus teisaldatud skulptuuri kullatud jäljendi. Avalikkuse reaktsioon oli ülimalt allergiline - nii eestimeelsed kui ka venekeelsed süüdistasid kogukondadevahelise dialoogi vajadust deklareerivat kunstnikku pigem puhtprovokatiivses soovis raputada soola ühiskonna vanadele haavadele.

Kunstnik on teinud dokumentaalfilme ja -videoid. Nt Moskvas filmitud "Pribaltid" (2006), Pronkssõduri-teemaline "Monoliit" (2007) ja Eesti võidusamba-monumendi püstitamist käsitlev "Et meeldiks kõigile" (2011).

Pronkssõduri-ainelise kunstiprojektiga seotut selgitas kunstnik ise Eesti Päevalehes 12. mail 2009 pealkirja all „KRISTINA NORMAN: Mis keelt räägib kuldsõdur?"

http://www.epl.ee/news/arvamus/kristina-norman-mis-keelt-raagib-kuldsodur.d?id=51168272DDd

Eesti Filmi Andmebaasist loeme, et dokumentaalfilmide režissöör ja produtsent MEELIS MUHU on sündinud 11. augustil 1972 Paides. Lõpetas 1992 Tallinna Kommertskooli ärijuhina ja 1996 Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna näitejuht-lavastajana (samas läbis kaheaastased reklaamikursused). 2003-2010 töötas Meelis Muhu Eesti Kultuuriministeeriumis kunstide osakonna nõunikuna filmi ja kino alal. Ta on 2001. aasta juulis käivitunud kinopropagandaürituse "Kinobuss tuleb" projektijuht ja üks peaorganiseerijaid.

Mitmed hilisemad projektid on valminud koostöös graafikust elukaaslase Kristina Normaniga. Näiteks tegi Muhu 2010. aastal dokumentaalfilmi K. Normani Veneetsia 53. rahvusvaheliseks kaasaegse kunsti biennaaliks valminud kõmulise isiknäituse "After-War" (mille keskmes oli Tõnismäe Pronksmehe variant Kuldmehena) saamisloost.

Meelis Muhu režiidebüüt "Meeleavaldaja" (2003) kujutab Sillamäe pensionäride ühenduse aktivisti Esja Šuri võitlust oma õiguste eest. Järgmisena valmis film mööda Eestimaad sõitnud Eurobussist ("Bussi juures", 2004), mis portreteerib Eesti elanikke ja nende meeleolusid enne 2003. aasta 14. septembri euroreferendumit. Palju tähelepanu äratas "Aljoša" (2008), kolme aasta jooksul filmitud dokumentaalfilm Pronkssõdurist. Rahvusvaheliselt edukad on olnud ka Meelis Muhu 2009. aastal valminud Kihnu rahvakultuuri ainelised tõsielufilmid "Kihnu kosjad" ja "Kihnu pulm".

Film „Aljoša" pälvis 2009. a Grand Prix' Vilniuse dokumentaalfilmide festivalil ja sai 2008. parima Eesti dokumentaalfilmi auhinna (Kihnu tekk) XXII Pärnu filmifestivalil.

[fotoallkiri]

Pronksmees küüditati Tallinnas sõjaväekalmistule, aga temanäolise Kuldmehe menukas teekond viis otse Veneetsiasse. Pildil koos oma ettevõtliku ja andeka autoriga.

Jaga |