Kolmanda tee võimalus

ALLAN ALAKÜLA,      06. juuni 2001



Muidugi polnud see üllatus, et Savisaar kandideerib Tallinna linnapeaks, kuulutas Reform&Isamaa oma suuvoodritega reede hommikust peale. Neljapäeva õhtul ei ennustanud seda aga isegi viis minutit enne linnapeakandidaatide üleseadmist avalikult keegi.
Esmaspäeval juhtkirja kirjutades ei tea mina, kas Savisaar ka homme linnapeaks kandideerib. Veel vähem saab täna kindel olla, et Tõnis Paltsist saab homme linnapea, kuigi Isamaaliit selles ka täna ette päris kindel on.
Kolmikliit kavatseb lisaks oma "reeturite" paljastamiseks korraldatud sisejuurdlusele auke lappida Koganiga. Keskerakonnal üritab lisaks Mõisa ja Laasi-pere soosingule masseerida veel ka mõnd venelast. Sõltumata sellest, kas taolise asetuse juures homme linnapea üldse valitakse või emb-kumb pool võidab, on tulemus igal juhul nutune.
Kumbki selline koalitsioon ei suuda korralikult seista omaenesegi huvide eest, rääkimata kogu linnast.

Tallinna volikogus toimuv pole Eestile täna oluline mitte niivõrd sellepärast, et siin linnas elab kolmandik rahvast ja teenitakse kolm neljandikku kogu tulust. Märksa olulisem on, et siit ja praegu võib alata kogu Eesti parteimaastiku ümberrivistumine.
Tallinna valitsenud koalitsioon on sisuliselt lagunenud ning Keskerakonnal ja tema satelliitidel ei jätku jõudu oma võimu kindlustamiseks. Üks võimalus on poolteist aastat järgmiste kohalike valimisteni sarnases patiseisus välja venitada. Sisult oleks tegu vähemusvalitsusega, mida opositsiooni jääv pool enne valimisi enam kukutada ei soovi ja kellel samas ei lastaks ellu viia mingit oma poliitikat. See on halvim ja täna paraku kõige tõenäolisim variant.
Teine võimalus on Keskerakonna liit Isamaaliidu või Reformierakonnaga, kummale poole jäävad venelased ja mõõdukad pole sel juhul oluline. Ideoloogiliselt oleks Isamaaliit Keskile küll lähemal, kuid isikute keemia tõttu tundub tõenäolisem Keski liit Reformiga. Selline koalitsioon tagaks linna tasandil töövõimelise enamusvalitsuse kuni kohalike valimisteni. Mingit pikemat perspektiivi sellel kokkuleppel poleks.

Kolmas tee oleks ideoloogiliselt kõige loogilisem ning võiks olla ka pikema vinnaga kui 2002.a. kohalikud või 2003. a. Riigikogu valimised. See oleks euroopaliku poliitilise maastiku kujunemise algus Eestis. See tee on Mõõdukate lahkumine Kolmikliidust ning koostöö talle ilmavaatelt sobivama Keskerakonna ja Rahvaliiduga.
Taktikaliselt räägib selle poolt seik, et Mõõdukad on alati võimu poole osanud hoida ja siis oleks nad kindlalt võimupaadis nii all-linnas kui Toompeal. Kui Mõõdukatele on armas Kolmikliidu nimi, võiks ka Mõõdukate, Rahvaliidu ja Keskerakonna (MõRaKe) koalitsiooni Kolmikliiduks ristida.
Kui Keskerakonnaga liituks Tallinna volikogus neli Mõõdukat (kellest kaks on ekskeskerakondlased) ei muudaks see kuigi palju vahekorda volikogus arvuliselt, piisavalt aga selleks, et Reform ja Isamaa linnas opositsiooni lükata. Kui Mõõdukad vahetaks poolt Riigikogus, läheks räigem turumajandus selgesse opositsiooni ka seal.
Ajaloolist ðanssi aitaks hetkel realiseerida presidendivalimised. Kui Keskerakonnal ei õnnestu esimesel katsel Peeter Kreitzbergist presidenti teha, on tõenäoline, et toetatakse Savi või Tulvistet (pakkumised Tallinna baasil on juba oodatud). Kuskil pole aga kirjas, et Keskerakond ei võiks aidata Kadriorgu talle maailmavaateliselt kõige sobivama partei kandidaati Andres Tarandit. Selle peale liigutab kõrvu ka Lennart Meri.

Eestis on alates eelmistest valimistest kehtinud räige kaheparteisüsteem - Kolmik versus Keskerakond. Mõõdukate ületulek lahustaks selle jäiga vastasseisu. Niiviisi lõpeks enne Eesti EL-i astumist ka Euroopa parlamendi jaoks kurioosne olukord kus ühe riigi valitsuses istuvad korraga sotsid, liberaalid ja rahvaparteilased.
Tõenäolisem areng on, et Mõõdukad jätkavad siiski ideoloogilise debati etendamist praeguses Kolmikliidus. Toomas Henrik Ilves kirjutas laupäevases Postimehes, kuidas maksuraha tuleb koguda rohkem, sest sotsiaal-ja hariduskulu on tegelikult investeering ka ettevõtlusse. Nüüd on oodata, et näiteks Siim Kallas vastab, kuidas eestlased pole veel nii rikkad, et ühiskonna rikkust rohkem ümber jagada. Kui läheb eelarve lõpphääletuseks on Mõõdukad murust madalamad.

KESKMÕTE
Kolmas tee võiks olla pikema vinnaga kui 2002.a. kohalikud või 2003. a. Riigikogu valimised. See tee on Mõõdukate lahkumine Kolmikliidust ning koostöö talle ilmavaatelt sobivama Keskerakonna ja Rahvaliiduga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)