Ukrainat oodatakse Euroopa Liitu

ENN EESMAA,      19. jaanuar 2005



Norra pealinnas toimunud taoline kohtumine oli kokku juba kuues. Sedakorda oli arutlusel neli põhiteemat. Neist esimest pidi külalisena käsitlema Vene Föderatsiooni Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov. Duumasaadik aga jättis Oslosse tulemata, sest on jätkuvalt solvunud Läti parlamendi väliskomisjoni esimehe Aleksandrs Kirsteinsi hiljutisest lausungist Venemaa aadressil.

Läti tipp-poliitiku seisukohavõtt oli tõepoolest tavatu, kätkedes hea maitse piiri ületades nii vene saabaste puhastustehnoloogiat kui lähikontakti dialoogipartneri hammasteriviga.
Oslo kohtumisel jäi kõlama Rootsi parlamendi väliskomisjoni esimehe Urban Ahlini arvamus, mille kohaselt kahe naaberriigi rahvaesindaja skandaalne konflikt on mitte üksnes taunitav, vaid poleks üldse pidanud aset leidma. Üksmeelselt toetati dialoogivõimaluste otsimist ning tervitati nende leidmist. Teatavasti pole Kirsteins kordagi kohtunud Kossatšoviga, Riigikogu väliskomisjon aga tegi mullu eduka töövisiidi Moskvasse ning kohtus nii Riigiduuma kui Föderatsiooninõukogu ametivendadega. Keskerakonda esindab väliskomisjonis lisaks allakirjutanule ka Toomas Alatalu. Veebruari keskel aga peaks Tallinnasse vastuvisiidile saabuma Konstantin Kossatšovi juhitav Riigiduuma väliskomisjoni delegatsioon.

Prognoositi Venemaa lähitulevikku
Soome parlamendi väliskomisjoni esinaise Liisa Jaakonsaari ettekande põhjal analüüsisime kõigekülgselt Venemaa tänast olukorda poliitikas ja majanduses ning avaldasime arvamusi naaberriigi lähituleviku arengute suhtes. Neid aga pole kaugeltki lihtne prognoosida. Toon vaid ühe, kuid seda kõnekama näite.
Paljud Balti poliitikud näevad Konstantin Kossatšovis Kremli jäiga liini musteresindajat, kuid tema kolleeg Riigiduumas Andrei Saveljev peab väliskomisjoni esimeest Venemaa esireeturite eliiti kuuluvaks Vene vaenlaste kummardajaks. Toosama Rodina fraktsiooni juhtide hulka kuuluv Saveljev tegi läinud nädalal Riigiduumas tõsimeeli ettepaneku Eesti ja Lätiga piirilepingut mitte sõlmida, sest tegemist olevat fašistlike riikidega! Koos Läti ja Leedu kolleegi Aleksandrs Kirsteinsi ja Justinas Karosasega analüüsisin Balti riikide esimese poolaasta kogemusi Euroopa Liidus ja NATOs.

Arvamustevahetus Ukraina teemal
Huvi- ja inforohke oli arvamustevahetus suhete kohta Euroopa Liidu naaberriikide Moldova, Valgevene, Lõuna-Kaukaasia riikide, eriti aga Ukrainaga. Lisaks minule oli Kiievis presidendivalimisi jälgimas käinud ka Urban Ahlin ning meie muljed toimunu korrektsuse, läbipaistvuse ja aususe osas kattusid suuresti. Üksmeelselt arvati, et demokraatia edu Ukrainas tuleb aktiivselt toetada nii sõnas kui tegudes, sest sealne rahvas on paremate päevade ootuses kärsitu.
Pealegi loodavad paljud Euroopa Liidu toetusele ja kõigekülgsele abile, mis sillutaks teed Ukraina liitumisele tulevikus. Põhimõtteliselt samasuunaline mõttevahetus on aga uut hoogu saanud ka Norras ja Islandil. Norras on sel aastal üldvalimised ning parlamendi väliskomisjoni esimees Thorbjorn Jagland oli esimene tipp-poliitik, kes kutsus kõiki erakondi avaldama oma arvamust võimaluse kohta euroliiduga ühinemiseks.
Islandil aga esines kohalikku üldsust suuresti erutanud avaldusega saareriigi peaminister, kelle arvates seni ELi-kartlik Island võiks tulevikus Euroopa Liitu kuuluda. Hiljem täpsustas Halldor Asgrimsson, et pidas silmas aega, mil Türgi ja võimalik, et ka Ukraina on juba euroliidu liikmed.
Tubli tööpäeva väldanud kohtumine Oslos oli asjalik, andes Balti riikide esindajatele hea võimaluse otsekontaktideks Põhjala kolleegidega, kes on maailmapoliitikas osalenud ning kogemusi kogunud juba aastaid. Õnnestunud tööreisi lõpetas tunnine kohtumine ja avameelne mõtetevahetus Eesti suursaadikuga Norra Kuningriigis Juhan Haraveega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)