Samba kohitsemine põhiseadusega vastuolus

Glikman tõstis 1. aprilli Postimees-online'i vahendusel esile põhiseadusliku legitiimse ootuse põhimõtte. Selle kohaselt võib igaüks  oma plaanid ja elukorralduse rajada eeldusele, et riik ei käitu sõnamurdlikult. Ta lisas, et Euroopa Inimõiguste Kohus on toonitanud foreseeability ehk ettenähtavuse printsiipi, mis võimaldab isiku olukorda avaliku võimu poolt halvendada vaid siis, kui isikliku otsustuse tegemise ajal võis negatiivset asjadekäiku ette näha. „Väljalubatust taganemine võib olla nende õigusriigi põhimõtetega vastuolus,“ lausus Glikman.

Riigikogu liikme Kadri Simsoni (Keskerakond) arvates petab riik kohustusliku pensionisamba sissemakseid lõpetades maksumaksjate õigustatud ootust. „Selline samm seab kahtluse alla riigi usaldusväärsuse, õõnestab inimeste usku oma riigisse. Riik peaks inimestele tagastama nende seni II pensionisambasse tehtud sissemaksed,“ märkis Simson.

Kesknädal imestab, miks valitsus, kes peaks olema eestimaalaste esmane põhiseaduslike õiguste kaitsja, on ise asunud neid õigusi põrmustama. Kes kaitseb inimesi Ansipi valitsuse ülekohtu eest?

Samuti tahaks Kesknädal teada, miks keegi pole avalikult sõna võtnud selle kohta, et isegi see 4 protsenti , mida riik n-ö teise sambasse juurde pani , võeti ju reaalselt tänaste pensionisaajate taskust. Niisiis kui valitsus oma kava ellu viib, on pensionist ilma nii tänased kui ka tulevased eakad. Seaduslikust õigusest on see asi igal juhul kaugel, pigem tehakse vanarahvale tugevama õigusega ära.

Jaga |