Kontsentreeritud ajuloputus

ALLAN ALAKÜLA,      12. märts 2003




Valimistulemuste selgudes ilmnes, et meedia oli omanike ülesandega toime tulnud. Keskerakond sai küll enim hääli ja võitis, kuid Res Publica sai kohti Riigikogus sama palju kui Keskerakond. Öelda, et meedia kallutatus ei olnud organiseeritud teadlik manipulatsioon, on ilmne Res Publica ülestöötajate alahindamine.

Ajakirjandus on valimiskampaanias tegutsenud küünilise avameelsusega ühe poole võimalusi elimineerides ja teist poolt jõuliselt toetades. Mingit vandenõu siin pole. Tegemist oli taas täiesti avalikult paremale kallutatud meediaga, kelle juhid selle üle häbenemata uhkust tunnevad.
Ajakirjanduse abil lülitati valimiskampaania tulevaste maksude debatilt ümber Eesti lähiajaloole hinnangu andmisele. Kuigi sihtmärgiks võinuks olla eranditult kõik suuremad erakonnad, rünnati ainult Keski.
Palli lükkas veerema EPLi online intervjuus Ain Seppikule esitatud küsimus ühe 1985. aasta kohtuprotsessi kohta. Anonüümse küsimuse esitas nõukogude perioodi uurimisega süvitsi tegelnud inimene EPList. See võis olla lehe kolumnist Erik-Niiles Kross, kelle pärast riigi luurekoordinaatori ametist kõrvaldamist võttis oma kantseleisse tööle president Lennart Meri. Pensioneerunud Meri on aga juhtiv Res Publica "uue poliitika" peaarhitekt.

Sotsiaalteadlane Bötker ja kirjanik Kender!?

End kirjanikuks nimetava Kaur Kenderi esitlusel ilmuski kampaaniaorbiidile sotsiaalteadlaseks tituleeritud Pe(e)ter Bötker, Eesti kurjade 1980ndate Rootsis elav ohver. Ükski väljaanne ei küsinud, kust on pärit tema teaduskraadid.
Bötkeri senisest teadusest leiab Internetist viite ühele kirjandusliku pealkirjaga kursusetööle Uppsalas ning tema praegusele uurimisteemale Stockholmis: "Eesti avalikus halduses toimunud organisatsioonilised muutused 1940-1941 ja 1991-1994". Moodsa aja teadlase kohta on viidete hulk piinlikult ülinapp.
Bötker esines rõhutatult kui poliitiliselt sõltumatu moraaliekspert.
Valimisöö telereportaazhis näidati sõltumatut teadlast aga Res Publica peopaigas kuvari ees uuspoliitikutele valmistulemusi klikkimas. Bötker pidigi jätma algul ullikese mulje, kes ei tea käivast valimiskampaaniast ööd ega mütsi. Valimisööl konspiratsioon lõppes.

Valimiseelsel päeval ilmus EPLis Kaur Kenderi reklaamtekst (sic!), mis süüdistas Keskerakonda sajas surmapatus. Tekst oli nii räige, et näiteks Postimees keeldus seda avaldamast ka raha eest. Isegi EPLi peatoimetaja tunnistas pärast valimisi, et autorilt nõuti enne avaldamist oluliste paranduste tegemist. Ometi see jamps avaldati EPLis valimiseelsel päeval.
Kender väidab, et maksis oma mõtete avaldamise eest ise. Märksa usutavam on, et maksja oli Res Publica, nagu arvas mitu ajakirjanikku samal laupäeval raadiojuttudes. Austria Hyder ja Prantsuse Le Pen kahvatuvad Res Publica parempopulismi kõrval.

Valimisnädala matsud

EPLi toimetus andis oma panuse viimases valimiseelses lehes Keskerakonda keskturuga sidudes. Väidetavate maffiameeste lindistuste äratrüki ristis leht teiseks lindiskandaaliks. Seosetu allikmateriali kompenseerisid selgesõnalised pealkirjad ja lehetutvustus. Sõnum oli lööv - Keskerakond ja turumaffia on pea üks ja seesama!
Äripäev võttis viimase lootusega üles Leonid Apananski rahasuhted Edgar Savisaarega. Kaks valimiseelset Äripäeva olid peaaegu Savisaare erinumbrid.
Kroonika tegi just valimisnädalal suurema loo tüübiga, kes väitis, et Tallinna linnakantseleis töötav Urmas Liiv on ta vägistanud (nii rääkis ka Arnold Oksmaa). Ka SL Õhtulehele ei jäänud asi märkamatuks ja ühe inimese ütlusel põhinev kriminaalne süüdistus linnakantselei töötaja vastu levis veelgi suuremas tiraazhis.
Postimees võttis valimisnädalal teha isikuandmete teema valimispropaganda postitamisel. Andmekaitseinspektsiooni juhataja Hillar Aarelaid andis enne valimispäeva tähelepanuväärse pressikonverentsi - Keskerakond ja ka mitmed teised parteid kasutasid väidetavalt ebaseaduslikult andmebaase valimisreklaamide postitamiseks. Kogu tuli läks siiski Keskerakonna pihta, teiste parteide vastu Aarelaid ega ka Postimees huvi ei tundnud.
Et sel teemal ei ütelnud ühegi teise erakonna esindaja avalikult midagi, kinnitab, et nimekirjadeta ei tulnud kampaanias keegi toime.
Kõik see ja palju muud üllitati ainult ühel eesmärgil - kahandada Keskerakonna edu teiste parteide ees. Valimistulemuste selgudes ilmnes, et meedia oli omanike ülesandega peaaegu toime tulnud - Keskerakond sai küll enim hääli, kuid Res Publica sai kohti Riigikogus sama palju kui Keskerakond.

Poliitiline politsei!?

Valimisjärgsel teisipäeval teatas Keskerakond koalitsiooniläbirääkimiste alustamise soovist Reformierakonna ja Rahvaliiduga. Res Publicale tormas seepeale lisaks ajakirjandusele appi ka politsei.
Kell 16.20 helistas minu mobiilile EPLi krimireporter Risto Berendson. Ütles, et on koos lehe fotograafiga linnakantselei infosaalis, et teha reportaazhi abilinnapea Vladimir Panovi kabinetist. Panov olevat politsei poolt kinni peetud, edastas Berendson mulle shokeeriva uudise. Palus luba ülestulekuks. Reporter arvas, et just sel hetkel abilinnapea kabinetis midagi toimub.
Astudes lähima arvutini, nägin tõepoolest kaks minutit varem, kell 16.18, BNSi PR-linti ilmunud politseameti pressiteadet: Panov on kell 15.30 notari juurest väljumisel kinni peetud. Kõndisin Panovi kabineti ukse taha, ja tõepoolest, politsei viis seal läbi mingit uurimistoimingut.
Umbes 10 minutit pärast politseiteate ilmumist oli Panovi kabinetiga samale koridorile imbunud SL Õhtulehe ja veel mingi väljaande fotograaf. Politseiteade saadeti toimetustele kolmveerand tundi pärast Panovi kinnipidamist, veel enne, kui oli jõutud läbi otsida tema kabinet ja kodu.
Tavaliselt saadetakse teade politseioperatsioonist välja siis, kui asi on edukalt läbi viidud. Seekord oli Eesti Päevaleht aktsioonist informeeritud enne ametliku pressiteate ilmumist. Ja kuigi pressiteates oli vaid Panovi kinnipidamise fakt, teadsid mõned teisedki kaamerad ja reporterid millegipärast just läbiotsimise ajal linnavalitsuse hoonesse koguneda.
Politsei koostöö meediaga oli selgelt silme ees õhtustes teleuudistes - Kanal 2 näitas pilti käeraudades abilinnapeast, keda talutatakse politseimajja.

Kolmapäeva, 5. märtsi lehtedest pühiti niiviisi uudis Kesk-Reformi-Rahvaliidu võimalikust koalitsioonist.
Õhtul ETV "Viiendas Stuudios" nimetas saatejuht Andres Kuusk (AK boss) "valimistel kõige enam hääli saanud Res Publicat". Saatekülaline, politoloog Anu Toots, saatejuhti ei parandanud. Müüt Res Publica valimisvõidust oli ilmselt üle ujutanud ka tema analüüsivõime. Politoloog Toots aretas Panovi juhtumi najal koguni teesi, et see iseloomustab kogu siinse vene poliitilise eliidi probleeme (alltekst - venelasi ei saa usaldada).

Neljapäeval, kui sai täis 48 tundi Panovi kinnipidamisest, ilmus kell 14.50 BNSi teade, et Priit Tikerpe, keda süüdistatakse Panovile pistise andmises, jäeti vahi alla. Uudis Panovi vabastmise kohta ilmus BNSi kaks tundi hiljem - alles kell 16.44. Vahepeal jõudis Res Publica välja saata pressiteate, kus nõutakse Savisaarelt aru Panovi ja juba ka Toomas Vitsuti tegevuse kohta.
Res Publica koalitsiooniloomele ebameeldiv uudis Panovi vabastamisest ei ilmunud varem ühegi ajalehe online väljaandesse, kuigi ajakirjanikke oli kohtu ümber murdu.

Laupäeval, 8. märtsil kirjutas Res Publicat toetav teatrimees Mati Unt Postimehes, et valimistulemused tegi ära lihtvalijate alateadvus, mis hoiatas hääletamast Keskerakonna poolt. Alateadvuse asemel tuleb siiski näkku vaadata tõsiasjale, et tegemist oli kontsentreeritud ajuloputusega, teisiti öeldes teadliku ja organiseeritud manipulatsiooniga, kus pärast valimisi lasti käiku ka Kesk-Aasias ja Juhan Partsi lemmikriigis Kesk-Aafrikas praktiseeritav poliitiliste vastaste vangistamine.

3. veebruari Lääne Elus kirjutas Res Publica üks juht Olari Taal:

"Valimiste aeg on silmamoondajate ja mustkunstnike aeg. Küürakad käivad ringi sirgeselgsena ja ülekaalulisedki tantsivad kõrvade peal polkat. Nende vahel sebivad ringi kõiksugu kratid, kes tassivad kokku kola. Vanu kirju, mahajäetud armukesi, raamatuid, voodeid, konte, isegi luukeresid; rääkimata tehtud või tegemata tegudest ja ebapatriootilistest erootilistest unenägudest.
Kõige sellega loobitakse konkurente. Kui verd välja ei saa, määrib ikka. Kui aga saab vere välja, muutub pihtasaanu veritsevaks karibuuks ja ülejäänud seltskond hundikarjaks."

See Taali seisukoht oli kirjutatud Ain Seppiku kaitseks. Lääne Elu internetiversioonis sellist ketserlust siiski enam pole. Küll on aga see tekst ilmunud ka 12. veebruari Kesknädalas ja ripub endiselt ka KN kodulehel.
Vladimir Panovilt saadi veri välja aga just Olari Taali skandaalse Daiwa-laenu partneri Marcel Vichmanni veefirma konkurendi ründamisega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)