Politseiskandaali traagelniidid paistmas

Eestis on teostatud hullemaidki õudusi, kasvõi sellesama „Pealtnägija" algatatud elamislubade afäär, millele - olgem ausad! - pole siiani antud adekvaatseid vastuseid, peale kahe tagasihoidlike võimetega IRL-i poliitiku lahkumise valitavatelt kohtadelt. Miljonärideks jäid ju nii Stelmach kui ka Raudne edasi. Kust nende rahad ikkagi tulid? See kõik juhtus siseminister Ken-Marti Vaheri ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi haldusalas.

Nüüd siis puhuti üles mõõdikute skandaal. (Võiks muidugi küsida: KES puhus?) Tuletame meelde, et ühe mõõdikuteskandaali pärast on Ken-Marti Vaher oma poliitikuelus juba kord ametist tagasi astunud. See juhtus 2005. aastal; tookord lagunes skandaali tagajärjel kogu valitsus.

Politseiveteran Koit Pikaro ütles praegust juhtumit kommenteerides, et tegelikult käib võitlus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori koha pärast. Sinna soovib Vaher juba ammu sokutada „oma meest", ja ongi kogu „skandaal". Kesknädal küsis juba üle aasta tagasi, 21. septembril 2011, kes saab Raivo Küüdi asemel Politsei- ja Piirivalveameti uueks peadirektoriks. Sahistasime siis omalt poolt selliseid nimesid nagu Ida-Viru prefekt Aldis Alus (kes on nüüd jõudnud juba tagasi astuda), aga ka Kapo asedirektor Erik Heldna.

Vaher on praeguse skandaali arenedes jõudnud pressikonverentsil „õiglaselt" rõhutada, et „viivitamatult on vaja lahendada nende 180 inimese probleem, kellele määrati ebaseaduslik karistus". Jah, see on muidugi tore, et ilmselt nende inimeste trahvid õigusriigile kohaselt tühistatakse. Kuid kuna ükski karistatutest pole kohtu poole pöördunud, siis on nad vaikimisi tunnistanud, et ületasidki kiirust, mis on igal juhul seaduserikkumine - olenemata sellest, et see tuvastati taatlemata kiirusmõõdikuga.

Sellegipoolest peab Vaher politseiskandaalist aru andma Riigikogu ees, vaatamata sellele, et tema haldusala spetsialistid on ametist tagasi astunud. Keskfraktsioon esitas siseministrile arupärimise, milles tahetakse teada tema hinnangut trahvide vormistamisele ja kriminaalse tegevuse mahavaikimisele.

„Siseminister peaks andma Riigikogule täiendavaid selgitusi," ütles õiguskomisjoni liige Marika Tuus-Laul, kelle arvates on kõige halvem see, et politseijuhtidel oli kogu lugu teada kaheksa kuud tagasi, kuid asi otsustati maha vaikida.

„Tunneme huvi selle vastu, kas siseministril on ülevaade politseis toimuvast ning mida ta kavatseb ette võtta, et sellesarnaseid kahetsusväärseid juhtumeid vältida. Hetkel on löödud päris suur mõra politsei usaldusväärsusse," ütles Tuus-Laul.

Muidugi oleks Vaheri jaoks hea, kui ta pääseb vaid arupärimisele vastamisega. Ühiskonnas kostab aga üha tõsisemaid ja nõudlikumaid hääli, et kuna siseministri haldusalas leidub suuri jamasid juba silmatorkavalt palju, on ilmselge, et minister ei saa oma valdkonnas toimuvaga hakkama, ja tõusetuma peaks küsimus tema tagasiastumisest.

13. novembril Rahvusringhäälingule antud intervjuus, vastates küsimusele tagasiastumise võimalikkuse kohta, deklareeris siseminister Vaher, et tema kannab poliitilist vastutust iga päev.

KESKNÄDAL

Jaga |