Elu Tallinnas pärast Savisaart

Tegemist on olukorraga, kus intensiivselt räägitakse asjast, millel puudub sisu. Ehk, teisisõnu, Tallinna praegusele linnapeale alternatiive pakkuvate kandidaatide populismi taga ei ole uusi sisulisi ideid. Ainus reaalne loosung, mis kõiki kandidaate ühendab, ongi vaid vastandumine Savisaarele.

Arvestades, et Tallinna linnapeakandidaatide teema püsib üleval, teeksin uustulnukatest linnajuhiks püüdlejatele väikse reaalsustesti, mis igal konkreetsel juhul juhtuks mõne uusalustajaga, kui ta saaks linnapea kohale. Teisiti öeldes - milline näeks välja elu Tallinnas pärast Savisaart.

Kui raskeks läheb, paneb Randpere jooksu

Parempoolse valitsuse juhtpartei Reformierakond ei ole kiirustanud avaldama enda ideid, kuidas Tallinn peaks olema paremini juhitud. Nad isegi ei ole välja öelnud lõplikku nime, kes nende hulgast julgeks sügisel valimistele minna linnapeakandidaadina. Võimalike käeproovijatena on nimetatud Laine Randjärve ja Valdo Randperet, kuid lõplik linnapeakandidaat pidavat selguma alles augusti keskel.

Randpere on tuntud eelkõige sellega, et talle meeldib katsetada erinevates valdkondades. Ta on üritanud nii Estonian Airi kui ka Eesti Panga nõukoguga. Kui lennundusteadmised ja keskpankuri kompetents on tulnud kui iseenesest, mis siis rääkida ühe linna juhtimiseks vajalikest eeldustest!

Randpere puhul kujuneb murekohaks ilmselt tema armastus välisriikide vastu. Kunagi Eesti jaoks keerulistel aegadel Rootsi põgenenud mees pole oma unistusi paremast elupaigast kui Tallinn maha matnud. Teada on tema soov varsti Eestimaa tolm jalgelt pühkida ning oma vanaduspõlv Tais asuvas villas veeta.

Randjärv eeldab, et Tallinn ei tea tema tegevusest Tartus

„Tallinn vabaks!" hõiskama ning asfaldiaukudes põrutatud hammastest ja murtud jalaluudest praalima asunud teine Reformierakonna linnapeakandidaat Laine Randjärv on küll ainus naiskandidaat, ning see teeb talle au, kuid vaid loosungeid hüüdes ei suudaks ta tallinlastele uut väärtust luua.

Kui Randjärv 2004. aastal Andrus Ansipi järel Tartu linnapeaks sai, muutus Tartus sõitvate autojuhtide elu korraga peaaegu põrguks. Probleemseid ja remontivajavaid tänavaid kaevati üles tihti, kuid keegi ei ajanud neid enam kinni. Kui kusagil midagi ka kinni aeti, siis asfalti päris kindlasti peale ei pandud.

Kas Randjärv ei saanud aru, mida tähendab tänavate remont või tahtis ta linlastele igal pool kraave demonstreerides ennast töökana näidata, see jäigi segaseks. Liigelda igal juhul Tartus enam ei saanud, ja peale Ansipi karmi, kuid toimivat korda oli tegemist lausa katastroofiga. Laine püsis Tartus võimul mõnda aega Ansipi inertsist, kuid üldiselt tartlased ei mõistnud, miks see koorijuht linnatänavatest muinasmaastikku teeb.

Täna targutab ennast linnapeakandidaadiks mehkeldanud Randjärv Tallinna probleemide kallal, justkui unustades, mida ta Tartus korda saatis. Või eeldab ta, et Tartu emotsioonid Põhja-Eestisse ei kostnud? Ja üldse, mida tähendab „Tallinn vabaks!"?

Nagu näha, ei hiilga Reformierakond väljapakutud linnapeakandidaatidega, ega ka ideedega, mida tuleks pealinnas muuta. Eks oravad saavad ka ise oma kandidaatide nõrkusest aru, ja selles kontekstis on proovitud rääkida Jürgen Ligi sissetoomisest. Ligil on küll sarnaselt Randjärvele ja Randperele kõrge enesehinnang, kuid erinevalt teistest Reformi-kandidaatidest lisandub tal reaalsusmeele olemasolu. Siiski pole rahandusministri kandidatuur tõsiseltvõetav, kuna Reformierakonnal pole alternatiivi tema juhitud ministeeriumi haldamiseks.

IRL pakub linnapeaks kõige ebapopulaarsemat ministrit

IRL-i linnapeakandidaadiks võivat saada kodukulude allaviimise meister Juhan Parts. Kui ta tõepoolest mängu astub ja kui IRL mingil põhjusel Tallinna juhtima asuks, siis kodukulude osas tallinlased enam „muretsema" ei peaks.

56% eestlastest soovib Juhan Partsi tagasiastumist, ja selle all ei mõelda ametivahetust ehk linnapeaks saamist. Partsi juhitavas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on peaaegu igas valdkonnas panged kolisemas, ning usun, et ega need pangeastumised ka Tallinnas tulemata jääks. Tõenäoliselt tabaks pooldumisprotsessi sattunud IRL-i hoopis üsna kiire ning lõplik laialiminek.

Sotsid kardavad linna juhtida

Sotsid ähvardasid Tallinna kõigi aegade räpaseimate kohalike valimistega. Vahest seetõttu on SDE eestkõneleja Sven Mikser ise heitluses linnapeakoha pärast arglikult tahaplaanile jäänud ja ette lükanud FBI pommitehnika ja terrorismivastase võitluse koolituse kogemusega Andres Anvelti. Küllap on Mikseri ähvardusel tõsi taga, sest Tallinna suhtes ülikriitiline Anvelt on ilmselgelt kontsentreerunud lahingutele, mitte aga lahenduste pakkumisele.

Kui sotsid peaksid Tallinnas tõusma tõepoolest juhtivaks poliitiliseks jõuks (mida Mikser, Anvelt ega keegi teine neist täna ei usu), siis ei oska nad linnaga suurt midagi peale hakata. Ainus valdkond, milles endine politseinik end mugavalt tunneks, oleks MUPO.

Sotside kandidaadi nõrk positsioon erakonnas ning haldusjuhtimise kogemuse puudumine ei ärata kindlasti usaldust. Jääb mõistmatuks, miks kardab Mikser ennast ise Tallinnas proovile panna? Kas sotsid jäävadki kogu aeg „uute tulijate" loosungi alla, võtmata kordagi reaalset vastutust?

EKRE ja VTK lubavad uskumatuid asju

Maailma lõpp peaks lähedal olema, kui EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) või VTK (Vaba Tallinna Kodanik; välja kasvanud VIK-ist ehk Vabast Isamaalisest Kodanikust ehk IRL-ist) asuksid linna juhtima. Kui rahvaerakondlased pakuvad linnaisaks oma esimeest Mart Helmet, siis linnud metsas siristavad, et VTK esinumbriks võib saada eurosaadik Indrek Tarand.

Kahtlen, kas Tarand avantüüriga kaasa läheb, kuid vähemalt vürtsi kandidaatide sekka lisaks ta küll. Ideed, mida ühendused Tallinna muutmiseks pakuvad, on kohati küll ebarealistlikud (vähemalt seni, kuni nende ideede taha ei teki analüüsi ja arvutuskäike), kuid vähemasti mingeid mõtteid sealtpoolt kostab.

TTV kinni, ja Tallinn oleks kui ümbersündinud

Loomulikult võib tulla, ja ilmselt ka tuleb, kohalikel valimistel välja veel kandidaate, kes lubavad pealinnast teha paradiisi, ja eelkõige olemasoleva linnavõimu kritiseerimisega valijahääli püüavad.

Samas on ka juba ülaltoodud isikutele põgusalt peale visatud pilgu abil selge, et sisulist konkurenti praegusele linnapeale ja linna juhtimise poliitikale neil pakkuda ei ole. Kuna ideede uudsusest jääb vajaka ja linlaste hääli vaid TTV sulgemisega ei püüa.

Seega tundub, et hetkel „elu Tallinnas pärast Savisaart" veel sel sügisel ei tule.

TÕNIS MÖLDER, Keskerakonna noortekogu esimees

[fotoallkiri]      KINDEL: Ühes on Tõnis Mölder kindel - kuna sisulist konkurenti praegusele linnapeale ja linna juhtimise poliitikale vastastel pakkuda ei ole, jääb elu Tallinnas ilma Savisaareta sel sügisel ära.

Jaga |