Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kus on eesti rahva praegune suurim valupunkt?

Eino Alabert,      31. mai 2006


„Kui tahame tagada rahva püsimise ja positiivse taastootmise, peame kogu oma seadusandluse ja piiratud rahalised vahendid koondama valupunkti. Meie valupunktikson noor Eesti perekond. Peame kindlustama talle suured eelised!" Niimoodi arvas kirjanik Lennart Meri 1989. aastal Noorte Hääles.
Saanud presidendiks, ta kunagist repliiki noorte perede toetamisest oma kõnedes enam ei puudutanud. Kui ma ei eksi, tõsteti tema presidendiks oleku ajal igakuist lastetoetust vaid 150 kroonini kuus. Nüüd on selle toetuse suurus 300 krooni.
Et oma populaarsust pensionäridest valijate hulgas tõsta, on moodi läinud anda aasta lõpul pensionäridele nn jõulutoetust (olenevalt linnast kuni 700 krooni). Kuna märtsis tulevad Riigikogu valimised, võib sel aastal pensionäride jõulutoetuseks kujuneda kuni 1600 krooni.
Tekib küsimus: miks ei anta jõulutoetust noortele peredele? Nendel on ju laste jõulu- ja uusaastapeoks ning kingituste ostmiseks hoopiski rohkem lisaraha vaja kui pensionäridel. See erakond, kes lastega perekondadele jõulutoetust lubab, saavutab kindlasti plusspunkte teiste parteide ees.
Nüüd järsku olevat Mart Laar leiutanud, et sünnitoetust võiks tõsta 50.000 kroonini. Kus oli Laar oma suure mõistusega siis, kui tema peaministriks ja Lennart Meri presidendiks oleku ajal rahva iive kohutavalt kahanes ja põllud umbrohtusid?
Esimesel Eesti-ajal, kui käisin põhikooli viimases klassis, räägiti meile: selleks, et Eesti rahvaarv ei väheneks, vaid suureneks, olgu igas peres vähemalt kolm last ja neile antagu korralik haridus. Nüüdne Eesti-aeg on juba ligi 15 aastat vana, kuid selliseid soovitusi pole kuulda olnud. Esimene Eesti Vabariik oli põllumajandusega kõrgel järjel ning toitis ära oma rahva. Suur osa rahvast elas külades, kus inimestel oli suurem kindlustunne ja majanduslikel põhjustel ei kardetud lapsi sünnitada. Alates Põhjasõjast kuni 1940. aastani kasvas rahvaarv 150 tuhandelt peaaegu miljonini.
Tänu „ülitarkadele" valitsusmeestele hääbub meie maaelu pidevalt ja eestlasi jääb vähemaks. Seepärast aitaks iivet tõsta vaid igasugune noorte perede meelespidamine ja toetamine.

Viimati muudetud: 31.05.2006
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail