Nädal Euroopa Parlamendis

Euroopa Nõukogu (EN) uue eesistuja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy esitles 1. juulil alanud Prantsusmaa eesistumise tegevuskava.

EP istungjärgule oli ette valmistatud hulk dokumente, millest tõstaks esile neid, mis käsitlevad Nord Streami gaasijuhet, gaasituru liberaliseerimist, lennupiletite lõpliku hinna teatavakstegemist, Afganistani stabiliseerimisega seotut,  sotsiaalkindlustuse alaste määruste ühendarutelu.

Nord Stream vajab sõltumatut keskkonnahinnangut

Möödunud aastal esitati EP-le ligi 30 000 allkirjaga petitsioonid, milles avaldati muret Venemaalt Saksamaale suunduva gaasijuhtme Nord Stream pärast. See kahetoruline gaasijuhe oleks maailma pikim (1198 km) merealune gaasijuhe. Selle rajamisel toimuksid Läänemeres umbes 2400 km2 suurusel alal tööd, milleks vajatakse hulgaliselt laevu ja muud varustust, mis võivad tõsiselt ohustada paljusid selle piirkonna elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust, samuti laevaliikluse ohutust ja sujuvust. Ka võivad need tööd Läänemeres valitsevate eritingimuste tõttu põhjustada  vetikate äkilist vohamist, mis kujutaks erilist ohtu Soomele, Rootsile, Saksamaale ja Balti riikidele.

Tähelepanu juhiti asjaolule, et gaasijuhtme rajamisel võib oluliseks keskkonnaohuks saada pärast Teist maailmasõda Läänemerre uputatud ligikaudu 80 000 tonni sõjamoona (sealhulgas niisugused mürkained nagu sinepigaas, väävelipriit, lämmastikipriit, lewisiit, Clark I, Clark II, adamsiit). Sõjamoonakonteinerid on kriitilises seisundis, olles arvestuste kohaselt 80% ulatuses korrodeerunud, ning nende täpset asukohta pole alati võimalik kindlaks määrata.

Hetkel on Nord Stream AG tellitud keskkonnamõjude hindamine küll veel pooleli, kuid see tuleb pärast valmimist esitada heakskiitmiseks Venemaale, Soomele, Rootsile, Taanile, Saksamaale ja Balti riikidele kui "päritolupooltele" Espoo keskkonnamõju hindamise konventsiooni mõttes. EP seisukoht on, et uurimistulemused ja kõik projekti teostamiskoha ökoloogilist olukorda puudutavad uuringuandmed tehtaks kättesaadavaks mitte ainult nimetatud riikidele, vaid ka HELCOM-ile ja kõigile huvitatud pooltele.

EP oli seisukohal, et projekt tuleks teostada kõigi Läänemere-äärsete riikide koostöös ning kooskõlas Espoo konventsiooniga, Helsingi konventsiooniga ja muude asjakohaste õigusaktidega.

EP arvates oleks kindlasti vaja sõltumatu organi poolt läbi viidavat keskkonnahindamist, kusjuures see hindaja tuleb ametisse nimetada kõikide rannikuriikide arvamust arvestades. Samuti tuleks Venemaal lõpule viia Espoo konventsiooni ratifitseerimine. Tulenevalt Espoo konventsioonist peab EP oluliseks, et analüüsitaks ka gaasitrassi alternatiivseid asukohti, mis käesoleval juhul tähendaks gaasijuhtme maismaatrasside analüüsi.

EP avaldas kahetsust EL-i marginaalse rolli üle selles projektis ning leidis, et EL-i suurem kaasatus võiks vähendada ebakindlust, mida mitmed liikmesriigid projekti suhtes tunnevad. Samuti väljendas EP oma vastuseisu sellele, et investeeringuid jätkataks kavandatud ulatuses, ilma et kõigepealt oleks saadud positiivne keskkonnamõju hindamine.

Ka enda poolt EP-s tehtud pöördumises rõhutasin, et EL-i tulevase toimimise alusdokumendi, Lissaboni lepingu artiklis 194 on sätestatud: EL-i energiapoliitikat tuleb teostada liikmesriikide vahelises solidaarsuses ning silmas pidades vajadust säilitada ja parandada keskkonda. Me ei tohiks nõustuda sellega, et Euroopas, kus viimastel aastatel kõvahäälselt räägitakse looduskeskkonna säästmisest, tuuakse looduskeskkond järsku ohvriks ühe liikmesriigi majandushuvidele. Arvestades asjaolu, et Läänemeri on juba täna üks enim saastunud merealasid,  on lubamatu luua Läänemere ökosüsteemile veel täiendavaid ohuallikaid, mis võivad tulevikus viia selles piirkonnas loodus- ja majanduskatastroofi tekkeni.

Kutsusin EP-i üles toetama Läänemere-äärsete riikide, raportööri ja keskkonnaorganisatsioonide poolt välja pakutud ideed rajada Põhja gaasijuhe mööda maismaad ning esitasin  Euroopa Komisjonile ja Euroopa Nõukogule üleskutse kasutada kõiki nende kasutuses olevaid õiguslikke vahendeid muutmaks gaasijuhtme ehitaja plaane rajada gaasijuhe merre.

Gaasituru liberaliseerimine

EP toetas Euroopa Komisjoni hiljutist kompromissettepanekut gaasiturg liberaliseerida ehk sõltumatu ülekandehalduri mudelit. See peaks rahuldama ka neid riike, kes on vastu omandisuhete täielikule eraldamisele.

Euroopa Komisjon tahtis esialgu anda liikmesriikidele kaks võimalust: omandisuhete täielik lahutamine (gaasitarnijad oleks ülekandevõrkudest täielikult eraldatud) või "sõltumatu süsteemihalduri mudel" (äriühingul on lubatud gaasivõrku omada, kuid käitamise eest vastutab täiesti eraldiseisev ettevõte). Kaheksa liikmesriiki esitasid seejärel alternatiivi, mille kohaselt liikmesriigid võiksid valida "õigusliku eraldamise", s.t ülekandeõigused jääksid ettevõtetele, ent huvid oleks faktiliselt eristatud. Euroopa Komisjon tuli seepeale välja omapoolse, kolmanda võimalusega, nn "sõltumatu ülekandehalduri“ mudeliga.

Sel puhul on äriühingul lubatud gaasi ülekandevõrku omada, kuid käitamise eest vastutaks sõltumatu ülekandehaldur. Halduri sõltumatus tagataks erinevate mehhanismidega, s.h järelevalveameti ja vastavusprogrammi abil. Hiljemalt viis aastat pärast direktiivi jõustumist peaks energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet andma teada, kas ettenähtud mehhanismid ka tegelikult tagavad ülekandehaldurite sõltumatuse.

Parlament toetas ka EK ettepanekut, et põhivõrke ega põhivõrguettevõtjaid ei tohi kontrollida kolmanda riigi isik või isikud, v.a juhul, kui on olemas rahvusvaheline kokkulepe ühenduse ja kolmanda riigi vahel.

EP tugevdas gaasiturul ka tarbijakaitset puudutavaid külgi. Nii oleks tarbijal õigus tasuta taganeda lepingust gaasitarnijaga ja saada kompensatsiooni, kui teenuse kvaliteet ei ole kokkulepitud tasemel (nt kui arved esitatakse ebatäpselt ja hilinemisega), leida infot oma õiguste kohta arvetelt ja gaasiettevõtte veebilehelt, saada infot vaidluste korral kasutatava menetluse kohta ning vähemalt kord kvartalis saada tasuta teavet tegelikust gaasitarbimisest ja kuludest.

Nagu elektriturugi puhul, nii tagatakse ka gaasiturul puhul tundlike tarbijarühmade kaitse. Liikmesriigid peavad tagama, et väheneks energiapuuduse all kannatavate majapidamiste arv (kui ei saa võimaldada kodu kütmist niisugusel vastuvõetaval tasemel, mille aluseks on Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatu) ning et vähendataks madala sissetulekuga kodumajapidamiste energiakulusid. Samuti tuleks kasutusele võtta hinnakujundusmudelid, mille puhul hind tõuseb suurema tarbimise korral.

Vastavalt kokkuleppele võidakse tulevikus teha gaasiturul erand vaid väikestele või isoleeritud süsteemidega riikidele. Erand tehakse ka Eestile; see kehtib nii kaua, kuni Eesti, Läti või Soome pole loonud otseühendust mõne muu liikmesriigiga.

Lennuettevõtjad peavad ära näitama pileti lõpliku hinna

Lennuettevõtjatel tuleb ükskõik millises vormis, sh internetis, avalikustatud ja otseselt tarbijatele suunatud piletihindade puhul ära näidata pileti lõplik hind – see peab sisaldama kõiki makse, lõive jm tasusid.

Uus EL-i määrus puudutab muu hulgas lennutegevuslubade andmist, lennukite rentimist, lennuliikluse jaotust, avaliku teeninduse kohustust ja hindade läbipaistvust.

EP rõhutas selle määruse kohta koostatud raportis, et eriti oluline on reisijatele antava teabe läbipaistvus. Alati tuleb lähtuda põhimõttest, et ka lennureisijaid tuleb kohelda samuti kui teisi tarbijaid ning neile tuleb anda täielikku teavet piletite lõpliku hinna kohta.

Juba järgmisel aastal peab tarbijatel olema võimalik igal ajahetkel võrrelda erinevate EL-i lennuettevõtjate lennuteenuste hindu.

EP väljendas ka seisukohta, et tarbijal on õigus julgestustasude puhul teada, kui suured need on ja milleks neid kasutatakse – kui lennupileti hind sisaldab lennujaamas või sõiduki pardal tagatava julgestuse tasusid, näidatakse need kulud piletil eraldi ära või tehakse reisijale muul moel teatavaks.

Afganistani stabiliseerimisega seotud väljakutsed

EP raportis leitakse, et Afganistanist on saanud rahvusvahelise arenguabi ning kahe- ja mitmepoolse koostöö proovikivi ning et rahvusvaheline üldsus peab paremini koordineerima oma jõupingutusi sinna tõhusa ja jätkusuutliku tsiviilabi andmiseks.

EP toetas NATO jõupingutusi julgeoleku parandamiseks Afganistamis ning kohaliku ja rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel, pidades NATO jõudude kohalolekut selle riigi tuleviku tagamisel hädavajalikuks. Afganistani turvalisusprobleemid ei ole seotud ainult terrorismivastase võitlusega, vaid on palju keerukamad, ning seepärast sõjalisest lahendusest üksi ei piisa. Raportis märgitakse, et kuigi julgeolek ja areng on Afganistanis teineteisest sõltuvad, on sõjaliste ja humanitaarmeetmete vahel selge eraldusjoon, mis tuleks säilitada.

EP leidis, et operatsiooni "Kestev Vabadus" tuleks käsitada  ebatõhusana, kui mässajatele avaldatavat sõjalist survet ei kooskõlastata tugevdatud poliitilise protsessiga, mille abil jõuavad Afganistani ametiasutused kõigi nende rahvastikurühmadeni, kes tunnistavad põhiseadust ja panevad relvad maha.

EP pidas oluliseks viivitamata arendada ja tugevdada tekkivat kodanikuühiskonda. Afganistani ühiskonnas valitseva vägivallakultuuri ületamiseks peaksid rahvusvahelised abiandjad andma rahalist ja tehnilist abi ennekõike lepitamisele suunatud kohalike projektide jaoks.

Sotsiaalkindlustuse alaste määruste ühendarutelu

Arutati määrusi, mis käsitlevad liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist nende inimeste jaoks, kes elavad või töötavad teises liikmesriigis või ka sinna reisivad (riikidevahelist sotsiaalkindlustussüsteemide ühtlustamist ei käsitletud). See näiteks võimaldab inimestel oma riikliku pensioni jaoks liita perioodid, mille kestel nad on teises liikmesriigis elanud või töötanud. Samuti annab see uusi õigusi nende pereliikmetele.

Määrus täpsustab ka võimalusi piiriülese tervishoiuteenuse, lapsetoetuste, töötuhüvitiste ja pikaajalise hoolduse hüvitiste saamisel. Reeglid puudutavad nii üksikisikut, tööandjat ja sotsiaalkindlustusasutusi kui ka EL liikmesriike.

Esinedes EP-s, märkisin, et "EÜ määruse nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad on küll esmapilgul väga tehnilist laadi, aga nende määruste muutmine on meie kodanike otseses huviorbiidis".

Kutsusin EP-i üles toetama ettepanekut maksta kindlustatud isikutele toetused 6-kuulise hüvitusperioodi jooksul. "Meid on valitud siia kaitsmaks inimesi, mitte lappima mõne asutuse haldussuutmatust. Tagamaks kodaniku õiguste kiireim realiseerimine ja kaitse peaks ka liikmesriikide vastavate institutsioonide vaheline kliiringperiood olema sama, s.t 6 kuud, seda enam, et rakendatav on elektrooniline menetlus. „18-kuuline hüvituse oote- ja töötlemisperiood ei ole 21. sajandil asjakohane," ütlesin Euroopa Parlamendis peetud kõnes.

Hääletamisel leidis minu poolt välja pakutu parlamendi enamuse toetuse.

Analoogilised õigused tekivad ka kolmandate riikide kodanikele, sest eelpoolmainitud määruse puhul ei ole tegemist sisserändega, vaid võrdse kohtlemisega Euroopa Liidu tööturul. Määrus jõustub pärast Euroopa Nõukogu poolt sellele rakendusmääruse tegemist.

Romisid loendati Itaalias etnilise päritolu alusel

Euroopa Liidus juhtub ka imelikke asju. Nii kehtestas Itaalias hiljuti ametisse astunud valitsus piirkondades, kus elab enim romisid (mustlasi), erakorralise seisukorra ja asus neilt sõrmejälgi võtma. Nüüd põhjendab Itaalia valitsus sellist teguviisi üllaste eesmärkidega, aga fakt jääb faktiks: 21. sajandil lubab üks EL-i liikmesriik endale käitumist, mis eirab kõiki võrdset kohtlemist ja inimväärikust käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone ja EL-i direktiive.

Parlament reageeris juhtunule resoluutses toonis koostatud raportiga.

Prantsusmaa eesistumiskava esitlus

Täiskogu viimase päeva, 11. juuli hommikul tervitas parlamendihoone ees saadikuid türklaste meeleavaldus. Sissepääs hoonesse oli politsei poolt blokeeritud nii, et parlamendiliikmeil  tuli tiirutada ümber hoone otsimaks sissepääsu töökohale.

Ja siis sisenesid istungisaali Prantsuse president Nicolas Sarkozy ja tema valitsuse ministrid.  President saabus otse Jaapanist G8 kohtumiselt, ja see oli põhjuseks, miks tavapärane kolmapäevane nn presidentide tund asendus neljapäevasega.

Prantsusmaa presidendi kõne oli konkreetne ja rõhuasetusega olulisele.

Prioriteetidena Eeloleva kuu kuu jooksul on prioriteetideks: 1) kliima-ja energiapaketi vastuvõtmine; 2) ühtse Euroopa immigratsioonipoliitika kokkuleppimine; 3) Euroopa kaitseküsimuse konkretiseerimine; 4

.) ühtne põllumajanduspoliitika ehk nn roheline revolutsioon koos sotsiaalse dimensiooniga.

President vastas kõigile küsimustele. Eriti ohtralt ning kriitilises toonis sadas talle neid kaasmaalastelt sotsialistide fraktsioonis.

Muu hulgas põhjendas Sarkozy oma otsust osa võtta Pekingi olümpiamängudest vajadusega luua isiklikud kontaktid olulise suurriigi juhtidega (teatavasti on Hiina ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega liige).

Presidendi kiituseks tahan öelda, et ta ei jätnud, erinevalt paljudest teistest riigijuhtidest, ühtegi küsimust tähelepanuta. Nii venis tema Europarlamendis viibimine planeeritust üle tunni pikemaks. Sellisest suhtumisest võitsid kindlasti Prantsusmaa ja tema president.

Kui Sarkozy parlamendihoonest lahkus, olid meeltavaldavad türklased oma hommikustel positsioonidel, aga Prantsusmaa presidenti ei saatnud vihased hüüded, vaid türgi rahvusmuusika.

Meie Teiega, hea lugeja, kohtume taas septembris, pärast Euroopa Parlamendi suvepuhkust!

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |