Keskerakonna ettepanek: luua rahvusliku ühtsuse valitsus

Keskerakonna ettepaneku kohaselt tuleks koalitsiooniläbirääkimistel võtta eelduseks, et uue valitsuse peaminister ja rahandusminister on apoliitilised eksperdid, kes tulevad väljastpoolt erakondi.

Keskerakonna hinnangul on mõlemale positsioonile Eestil väärikaid kandidaate – endine õiguskantsler Allar Jõks, pangandustegelane Indrek Neivelt, tänane riigikontrolör Mihkel Oviir, majandustegelane Raivo Vare jne. Keskerakond teeb erakondadele ettepaneku siduda selle valitsuse mandaat selgete tulemusnäitajatega – valitsus lahkub ametist, kui majandus on taas pööratud tõusule ning tööpuudus Eestis on selgelt vähenemas.

Ühtlasi peab Keskerakond oluliseks, et valitsusliikmeteks nimetataks vaid inimesi, kel on eelnev kogemus ministrina töötamisest – kriisiaeg ei paku Keskerakonna hinnangul võimalusi “väljaõppeks töökohal” – parteilise lojaalsuse või muude näitajate asemel tuleks eelistada kogemusi ja teadmisi.

Keskerakonna ettepanek näeb ette portfellita ministrite kaotamist.

Ettepanek rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks

Keskerakonna juhatuse avaldusest, mis tutvustab Rahvusliku Ühtsuse Valitsuse moodustamise ettepanekut, võib lugeda järgmist:

Pole vähimatki kahtlust, et praeguse valitsuse sisevastuolud ongi peamiseks takistuseks kiirete põhimõtteliste otsuste langetamisel. Asi pole üheski erakonnas üksikuna ega ka mitte ainult peaministri isikus – igale kõrvaltvaatajale on selge, et praegu Eestit juhtivas valitsuses on erakondlikel erihuvidel suurem kaal, kui sellel, mis on Eestile kasulik.

IRL ja sotsiaaldemokraadid püüavad valitsusest, millesse ise kuuluvad, kõigiti distantseeruda. Reformierakond aga püsib jäigalt oma peamistel ideoloogilistel positsioonidel – näiteks kategooriliselt keeldudes arutamast võimalikke muudatusi maksupoliitikas. Üle-politiseeritud ja üle-ideologiseeritud on vaidlus töölepinguseaduse ümber, mille suhtes ollakse valitsuses täiesti vastandlikel seisukohtadel.

Aeg on vaadata Eestis ja maailmas valitsevale olukorrale kaine pilguga ning mõista, et oleme hoopis uues olukorras, milles toimetulekuks otsib kogu maailm uudseid lahendusi. Seda peab tegema ka Eesti.

Iga päev, mis kulutatakse erakondade omavahelistele maailmavaatelistele vaidlustele, – selle asemel, et langetada Eesti tuleviku seisukohast üliolulisi otsuseid, on asjatult kulutatud päev, mis süvendab majanduskriisi, halvendab Eesti inimeste olukorda ning Eesti võimalusi kriisist välja tulekuks. Eesti vajab uut algust tühjalt lehelt – kus jäetakse seljataha kõik see, mis kehtis kahekohalise majanduskasvu aastatel ja lähtutakse vaid täna Eesti ees seisvast ülesandest. Ka valitsuse sees tunnistatakse, et praeguse koalitsiooni jätkamise hinnaks on suures plaanis samal suunal jätkamine – see mõtteviis ei vii Eestit edasi.

Ainus, milles valitsuserakonnad on enam-vähem ühel nõul, on taotlus eurole üleminekuks. Sellele püütakse allutada kogu valitsuse poliitikat. [---]

Keskerakond näeb täna kolme peamist väljakutset Eesti tulevikuks.

Esiteks, kujundada selline majanduspoliitika, mis vastaks muutunud oludele Eestis ja maailmas.

Teiseks, laiendada valitsuse poliitikat ning tuua makromajanduslike küsimuste kõrvale pilti nende inimeste abistamine ja toetamine, kes majanduskriisi tõttu enim kannatavad – see tähendab eakaid, noori peresid, inimesi, kes on juba kaotanud töö ning sissetuleku või elavad töökaotuse ning perekonna laostumise hirmus. Nii ennetame Eesti majanduskriisi muutumist tõsiste tagajärgedega sotsiaalseks kriisiks.

Kolmandaks, muuta otsustavalt Eesti tööpoliitikat – suunata põhitähelepanu töökohtade kaitsele, töötajate huvide kaitsele ning uute töökohtade loomisele, nähes kriisiajaks ette ka sotsiaalsete töökohtade loomise, mis aitaksid töö kaotavatel inimestel rasked ajad heitumata ja ühiskondlikust elust täielikult võõrandumata üle elada.

Me ei arva, et nende eesmärkide saavutamiseks oleks tingimata parim tee tänase valitsuskoalitsiooni erakondade täielik väljalülitamine riigi juhtimisest. Olulisemaks valitsusparteide vahetusest peame mõtteviisi vahetust. Mõistame samas, et mõtteviisi ei saa vahetada valitsuses muudatusi tegemata. [---]

Lühendatult  Keskerakonna juhatuse avaldusest 18. mail 2009

Jaga |