Mittesakslased, mitte-eestlased ja statistika

Kohati aga hakkab silma paar nüanssi, mis vajaksid pisut põhjalikumat analüüsi.

Kui vaadata meedias viimasel ajal domineerinud teemasid, siis ikka ja jälle armastatakse rõhutada seda, kelle poolt hääletasid Riigikogu valimistel eestlased ja kelle poolt mitte-eestlased.

Kodanikud mitte-eestlased

Üldse on see rahvuste järgi jagamine veidi kummaline. Statistilises mõttes on ju muidugi hea teada, missugune sugupool või vanuserühm ühe või teise poliitiku või partei valijaskonna enamiku moodustab. Kuid rahvuse põhjal jagamine kipub teenima ka muid eesmärke.

Mida õigupoolest tähendab mitte-eestlane? Riigikogu valimiste kontekstis on ju siiski eranditult tegemist Eesti Vabariigi kodanikega.

Ajaloost meenub, et Liivi ordu päevil jagati ametlikes dokumentides inimesi sakslasteks ja mittesakslasteks, kusjuures need viimased olid suures enamikus eestlased. Omal moel oli tolleaegsetel ametnikel ka õigus - eestlased tõesti ei olnud sakslased.

Kui asjale neutraalselt läheneda, siis pole probleemi. Samas kui hakata keskaegset eluolu uurima, tuleb välja terve rida nüansse. Linnas iga ametimees mittesakslast ei teenindanudki. Pagar, kes küpsetas leiba sakslastele, oli suurema au sees ning teenis rohkem kui mittesakslasi teenindav pagar. Mittesakslaste pruulitud õlu oli odavam ning seda peeti madalama klassi õlleks, ning teda ei tohtinudki igal pool müüa, et mitte linna head mainet rikkuda. Mittesakslasest selli võis sellistaatuses hoida kauem, ning polnud hullu, kui ta kunagi meistriks ei saanudki. Iga gild mittesakslast vastu ei võtnud, see oli isegi gildi või tsunfti skraa järgi keelatud.

Nii et peale puhtalt rahvust määratleva funktsiooni oli sel mittesakslasel ka üheselt mõistetav negatiivne varjund. Kas ka meil üritatakse sõnale mitte-eestlane anda negatiivset varjundit?

Valitsus vastandab eri rahvusi

Valitsusparteid on oma tegevuse üles ehitanud eestlaste ja venelaste vastandamisele, sest nii on palju kergem valitseda ja hääli koguda. Ühest küljest üritatakse kõiki neid, kellel mingi kokkupuude või koostöö venelastega, näidata vähemasti alaväärsetena - kui mitte koguni kriminaalsetena. Ega siis alati pea jälgima poliitikute väljaütlemisi, võib vaadata ka n-ö rahva sekka, näiteks lugeda ühe või teise internetis avaldatud uudise juurde kirjutatud kommentaare.

Nii ei nähtud näiteks transiidi katkemises mingit probleemi, kuna selle pealt olevat teeninud põhiliselt venelased. See, et Ida-Virumaalt rahvas tööpuuduse tõttu lahkub, pole ka probleem, -  venelased ju, eksole. See et venekeelne kogukond pole ühe või teise asjaga rahul, on nagu isegi hea, sest venelased peavadki ennast halvasti tundma. Olgu netikommentaatorite seisukohad kui tahes masendavad, kujutavad need endast siiski vaid teatud inimeste vaba arvamust, ning tihtipeale on ka üle keskmise lollidel oma arvamus olemas. Valvsaks muudab mind aga meie valitsuse samasugune seisukoht. Kõrged riigiametnikud ju peaks siiski olema professionaalid.

Ma saan aru, et meie omariiklus on lühike ja me oleme ju nii väikesed, nagu rääkida armastatakse. Kuid jääb mulje, nagu elaks suur osa meie riigitegelastest välja mingeid rahvuslikke Napoleoni komplekse. Ilmselt saavad eestimaalastest venelased nüüd nii Nõukogude kui ka Mõõgavendade okupatsiooni eest oma osa. Ja üldse kõigi okupatsioonide eest, mis teadupärast moodustavad Eesti ajaloo valdava enamiku.

Kõik lojaalsed eestimaalased valivad Riigikogu

Miks siis pidevalt püütakse mitte-eestlase juurde kinnistada negatiivset alatooni? See, et Keskerakonna poolt väidetavalt annavad oma hääle mitte-eestlased, nagu muudaks selle erakonna ka halvemaks. Kas meie, Riigikogu valijad, pole mitte kõik kodanikud ja eestimaalased? Millisest koostööst ja üksmeelest saab juttu olla, kui väga suurt osa valijatest ülbelt  ignoreeritakse ning nad mõnuga seadusloome ja otsustamise juurest kõrvale jäetakse?

Olen kindel, et enamik vene rahvusest eestimaalasi on oma riigile lojaalsed, võib-olla mõni lojaalsemgi kui eestlane, kuid kahjuks üritatakse neid vägisi kõrvale lükata. Sest ilma vaenlasteta on ju märksa raskem juhtida ja valitseda.

Kelle või mille nimel siis jagatakse Eesti riigi kodanikke päris-eestlasteks ja mitte-eestlasteks? Pikas perspektiivis see head küll kaasa ei too.

[esiletõste] Ilmselt saavad eestimaalastest venelased nüüd nii Nõukogude kui ka Mõõgavendade okupatsiooni eest oma osa.

TOOMAS PAUR, Keskerakonna Lõuna-Eesti koordinaator

Jaga |