Valitsusliit mahitab petturist riigiametnikku uuele kõrgele ametikohale

Pärast kriminaalmenetluse alustamist üritas Kolga rikkumist varjata, võltsides Kaitseministeeriumi ja OÜ Kerti vahel sõlmitud lepingut. Kohus mõistis Kolga toimepandud kuritegudes süüdi ning karistas teda rahalise karistusega.

Eksivad need, kes arvavad, et seepeale sai Kolgast ühiskondlik paaria. Vastupidi, 2007. aastal asus ta  tööle Välisministeeriumisse kõrgele ametikohale. Viimaste uudiste kohaselt saab Kolgast koguni Eesti suursaadik ÜRO-s.

19. oktoobril soovis Riigikogu Keskfraktsioon välisminister Urmas Paetilt teada, miks tema haldusalas usaldati kuriteos süüdi mõistetule vastutav ametikoht? Avaliku teenistuse seaduse §16 lõike 5 kohaselt ei või võtta teenistusse isikut, keda on haldus- või kriminaalkorras karistatud korruptiivse teo eest.

Paet viitas oma vastuses õiguskantslerile, kes on asunud seisukohale, et karistatus on ajutise iseloomuga seisund, mis tekib karistuse mõistmisega ja lõpeb karistuse kustumise või kustutamisega. Kolga karistus kustus 2006. aastal. Seega Kolga palkamise puhul oli kõik juriidiliselt korras. Õigusesse rüütatud seadusteväänamise tsementeerimisele „oravate" kasuks on õiguskantsler Indrek Teder viimastel aastatel omalt poolt tõepoolest palju kaasa aidanud. Riigikogu liige Toivo Tootsen (Keskerakond) märkis parlamendis tabavalt, et Välisministeerium on üks neid ministeeriume, mis on kõrgendatud tähelepanu all ja kus lisaks seadusetäitmisele peaks jälgima ka üldsuse arvamust ja eetilisi kaalutlusi.

Kesknädala hinnangul sõna eetika Reformi leksikonis üldse puudub, või siis suhtutakse sellesse silmnähtavalt perversse künismiga. Kolga ei ole oma süülist käitumist kordagi avalikult kahetsenud. Pärast rahavargust asekantslerina puhkas ta kolm aastat, misjärel maandus Välisministeeriumisse auväärsele ametikohale poliitikaosakonda.

Mida peaksid Kolga juhtumist järeldama tavakodanikud, eriti meie noored? Kas seda, et kõrgele positsioonile jõuavad ka need, keda on karistatud kuritarvituste eest oma ametikohal? Ja et tuleb vaid kuuluda võimuloleva kliki semuderingi? Kas tõesti on Reformi jaoks Eestis ausate inimeste limiit otsas? Eesti on liiga väike riik, et lubada endale korruptiivset korporatiivsust. Kohtus süüdi mõistetud inimese edutamine avalikus ametis annab märku,  et Eesti on Reformierakonna juhtimisel moraalselt mandumas. Sellest tulenevat võigast lehka ei suuda hajutada ka kurikuulus JOKK.

INDREK VEISERIK

Jaga |