Balti ühtsusest algas vabadus

1989. aasta 23. augustil korraldatud Balti kett kujunes ajaloos tagasi vaadates võimsaks ja meeliülendavaks aktsiooniks, kus osales 600 kilomeetril Tallinnast läbi Riia Vilniusse ligi 2 miljonit inimest. Uhke on teada, et  et Balti kett lülitati UNESCO Maailma Mälu programmi. Järgmisel aastal möödub suursündmusest 25 aastat. Aja jooksul on siin-seal üritatud Balti keti fenomeni korrata. Lähiajal kavatseb seda teha Hispaania autonoomne piirkond Kataloonia.  Ka Brüsselis Mini-Euroopas on Balti kett esiletõstmist väärinud.

Savisaar meenutas, et otsus korraldada mastaapne inimkett võeti vastu Pärnus 15. juulil 1989, mil esmakordselt toimus Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete koordinatsiooniorgani Balti Nõukogu istung. Rahumeelse aktsiooniga tähistati Molotovi-Ribbendropi pakti kuritegeliku salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva. Kett äratas suurt vastukaja, et mitte öelda imetlust kogu maailmas.

Tänavu avatud mälestuskivi on kingitus Vilniuse linnalt, mis anti Tallinnale ja Riiale üle 24. mail. Kivi on juba paigas Vilniuses ja peatselt ka Riias. Kivi juures avati ka mälestustahvel, millel on eestikeelse selgitava teksti kõrval esindatud läti, leedu, inglise ja vene keel. Kivis kujutatud jalajäljed sümboliseerivad Balti teel käijaid – kõik kolm Läänemere idakalda riiki koos. See ühtsus on end ajaloos tõestanud – vabadus võideldi kätte.

Mälestuskivi avamisel andis tiibklaveril vabaõhukontserdi pianist ja helilooja Rein Rannap, kaastegev oli meesvokaalansambel Ensemble Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel. Esitati Rannapi loomingut, sealhulgas spetsiaalselt 20. augustile pühendatud laulu „Vabadus“ Kertu Rakke sõnadele.

20. augustil toimus veel mitu ajalooraamatu esitlust, Tallinna kooride esimene laulupäev Kadriorus ja õhtu lõpetas rahvusvahelise mõõtmega muusikasündmus – Tallinna Lauluväljakul esines Briti superstaar Robbie Williams.Tartus korraldasid reformierakondlased põhiliselt iseennast promova öölaulupeo, mille nimetus „Järjepidevus“ ja pühendatus EW 95. aastapäevale ei sobinud 20. augusti päeva mõttekonteksti.

Urmi Reinde

Piltidel:

Jäljed kivis – kingituse autor on Leedu skulptor Gitenis Umbrasas.

Esindatud on vana kardivägi – ühist juttu jätkus psühhiaatritel Arvo Haugil ja Anti Liivil ning politoloogil Rein Ruutsool.

Oma mälestusi Balti ketist demonstreerisid endised Riigikogu liikmed Toivo Tootsen ja Elmar-Johannes Truu.

20. augusti auks esines maestro Rein Rannap.

Mai Kolossova, pedagoog ja poliitik, Ülemnõukogu liige aastatel 1990-1992, hääletas 20. augustil 1991 iseseisvuse poolt.

Jaga |