Kuningas on surnud! Elagu kuningas!

Aastakümneid kestnud kartellipropaganda on kandnud vilju ning vihatud vaenlane on lõpuks ometi seljatatud ja poliitikast välja tõrjutud. Arvutud rünnakud Savisaare elukutseliste vihkajate poolt, pidev laim ja halvustamine kartellimeedialt, valitsevale poliitladvikule allutatud meelsuspolitsei ja seadusi eiravad prokuratuuri repressioonid andsid lõpuks tulemusi.

Edgari juhitud erakond on kindlalt seisnud sotsiaalse õigluse eest

Eesti ühiskonnas on Reformierakonna juhtimisel juba aastaid tallatud jalge alla õigluse ja õiguse printsiipe, häbitult rikutakse Põhiseadusse sätestatut, millele juhib pidevalt tähelepanu opositsioon. Tundub, et väga kaua võimu nautinud Reformierakond on teinud oma Brüsseli peremeeste ees pugedes kõik, et Eesti rahva elujõudu hävitada, sealjuures unustamata eneste taskute täitmist.

Olen Keskerakonna tegemistel silma peal hoidnud ja loomulikult lootnud, et opositsioonil oleks mingigi edu kartelli teerullipoliitika tõrjumisel. Seda enam, et praeguse valitsuskoalitsiooni mahitamisel on vale muutunud/muudetud meie ühiskonnas orwellikuks “tõeks” ning vägivalda nimetatakse silmakirjalikult demokraatiaks ja õigusriigiks, on sellistel “põhimõtetel” koos püsiv ühiskond paratamatult määratud esimese tõsisema katsumuse korral hukule.

Kuna mõiste rahvusühtsus, millest tõelised rahvuslased oma poliitikas lähtuvad, just sotsiaalsel õiglusel tuginebki, siis on mulle kogu aeg korda läinud sotsiaalne õiglus, mille eest on seisnud Keskerakond. Seetõttu olen minagi Keskerakonnale kui tugevaimale opositsioonijõule paljudel puhkudel pöialt hoidnud.

Kuna mulle on alati korda läinud sõnavabadus, siis hindan väga Savisaare eestvõttel asutatud ja poliitkartellist sõltumatut meediat (Tallinna Televisioon, Kesknädal, Pealinn), mis aitab valitsejate kehtestatud informatsiooniblokaadi murda. Olgugi et väheste elukogemustega, oma poliitilist karjääri plakatikleepija ja kohvikeetjana alustanud lahkuv valitsusjuht Taavi Rõivas on keeldunud Tallinna Televisiooniga suhtlemast, võidab TTV pidevalt juurde uusi vaatajaid; mõne poliitikasaate (nt “Meedia keskpunkt”, “Vaba mõtte klubi”) vaatajaskond on ületanud 100 000 piiri. Sest üha enam eestlasi tahab teada tõde, mis tegelikult Eestimaal sünnib, ja nad ei lepi enam valitsejatele allutatud peavoolumeedia poolt maalitud vääraka klantspildiga.

Keskerakonna tulevane poliitika?

Keskerakonda mitte kuulujana närib mindki küsimus: milliseks kujuneb uute juhtidega Keskerakonna edasine poliitika? 5. novembril toimunud kongressi jälgisin TTV vahendusel. Kuigi enamik mikrofoni ees esinejaist rõhutas pidevalt partei ühtsust, ei jäänud mul veendumust, et vanad lahkhelid on möödunud jälgi jätmata, sest Jüri Ratase vastaskandidaat Yana Toom sai Savisaare usaldusisikuna siiski kolmandiku häältest. Aga Keskerakonna ühtsuse säilitamise probleem on siiski partei siseküsimus, kuhu ma sekkuda ei soovi.

Kuna aga Keskerakond on suurim Eesti partei, siis riigi ja rahvuse tuleviku pärast muretseva kodanikuna läheb mulle korda, milline saab olema erakonna tulevane poliitika. Kas reformierakondliku valitsemise tagajärgi suudetakse parandada ja siluda, sellest sõltub otseselt riigi ja rahva tulevik. Selge seegi, et kui juba 17 aastat võimu nautinud partei sunnitakse opositsiooni, võib teda tabada omaaegse Koonderakonna saatus, sest ollakse harjutud nautima võimuga kaasnevaid privileege ja võimalusi, sealjuures kandmata mingit vastutust.

Reformarite võimutsemine lõppes ootamatult!

Tunnistan avameelselt, et kuna toimetusega oli kokkulepe lugu ära saata esmaspäeva õhtuks (et see järgmisse numbrisse jõuaks), siis oli lugu tähtajaks ilusasti valmis. See tuli aga kiiresti ümber teha, sest poliitilised sündmused Toompeal võtsid üllatavalt positiivse pöörde. Nagu mitmed arvamusliidridki, ei uskunud minagi, et peaministri umbusaldamine 7. novembril õnnestub. Paraku pingutasid reformierakondlased oma kombineerimisega üle ja hakkasid juba enne Keskerakonna kongressi sondeerima, kuidas läheks keskerakondlastele peale ühise valitsuse tegemine. Loodeti Keskerakonna vastvalitud juhtidele mett moka peale määrides vahetada koalitsioonipartnerit, ja seega opositsiooniminekut ennetada. On reformierakondlased ju korduvalt vahetanud oma koalitsioonipartnereid; eriti isamaaliitlastel on reformaritega olnud mitmekordseid kogemusi, kus neid on üle lennutatud. Arvati, et seekordki trikitamine õnnestub. Poliitikas aga ei tunta vastastikust armastust – on vaid huvid!

Kuuldes, et reformikate tagatoa liikmed püüavad seljataga Keskerakonda ära rääkida, koalitsioonipartnerite kannatus siiski katkes. Sotsid ja IRL kogusid julguse kokku ning soovitasid Taavi Rõivasel tagasi astuda. Seega seljatas Reformierakond end oma nupuvõttega ise. Jääb loota, et rahva kannatustes ja ühiskonna agooniasse viimisel otseselt süüdi olevail reformaritel jääb nüüd piisavalt palju aega, et elu ja Eesti tuleviku üle Riigikogu opositsioonis järele mõelda. Noorukesel endisel peaministril on ehk opositsiooni surutud lihtriigikogulasena mõningaid raskusi oma suurte võlgade tasumisega, aga see on tema probleem… Reformierakonna valitsemise aeg on läbi – see on peamine!

Igal juhul on poliitikajälgijaile saabunud põnevad ajad. Just sellisest põnevusest ma pikkadel pagulasaastatel sinist Vahemerd imetledes puudust tundsingi.

[esiletõste]   Riigi ja rahvuse tuleviku pärast muretseva kodanikuna läheb mulle korda, milline saab olema Keskerakonna tulevane poliitika. Kas reformierakondliku valitsemise tagajärgi suudetakse parandada ja siluda, sellest sõltub otseselt riigi ja rahva tulevik.

TIIT MADISSON, parteitu poliitikajälgija

Jaga |