Tallinna opositsiooni kaotus - palju kära, vähe villa

Kirjutan oma esmaseid mõtted pärast valimiste ööd. Miks siiski opositsioon kaotas? Millised olid tegelikud tulemused? Võidukad Keskerakonnale, hävitavad opositsioonile.

Keskerakond kogus Tallinnas 115 000 häält. IRL üle kahe korra vähem, Reformierakond ja sotsid viis korda vähem.

Mannetu, opositsioon, mannetu!

Valitsusparteidel läks nii mannetult, et kogu IRL-i nimekiri vaevu ületas Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare isikliku häältetulemuse. Reformierakond ja SDE jäid oma sadade kandidaatidega aga Savisaarele kahekordselt alla. Eriti kehvalt esines peaministripartei, kes kaotas Tallinna volikogus koguni viis mandaati.

IRL-i ja Reformiga telesaates koalitsiooni Savisaare vastu moodustanud SDE esimees Sven Mikser, kes valimiste päeval püüdis Savisaart näidata väsinud ja hääbuva poliitikuna, ei mahtunudki seekord volikogu koosseisu. Mikser jäi linnavolikogu ukse taha nagu mõni poisike.

Keskerakonna ülekaal volikogus ei vähenenud, vaid suurenes. Kahtlusalune Kross jäi Savisaarele ligi kuuekordselt alla. SDE ja Reformierakonna linnapeakandidaatidele antud häältest ei piisanud isegi isikumandaadiks. Randpere kaotas Savisaarele 12-kordselt, Anvelti ja Savisaare häälte vahe on 28-kordne.

IRL ja tema müstiline 1%

Mõni päev enne valimisi tulid IRL-i kandidaadid välja müstilise 1% puuduvate häältega. Ei tea, kas see uinutas opositsiooni valijaid või mitte, aga ilmselt jäid opositsioonipoliitikud ise oma valet uskuma. Ning see 1% muutus selliselt, et Keskerakond sai 46 mandaati ja opositsioon 33 mandaati. Niipalju siis sellest, et 1% on puudu.

SDE - ei Türit ega Tallinna

Muide, paslik on sotsidele meenutada, et omal ajal astus Toomas Hendrik Ilves just Tallinna häbiväärse kaotamise pärast erakonna esimehe kohalt tagasi. Huvitav, kas Mikser tunneb ka teatavat vastutust loosungi eest „Täna Türi ja Tallinn..."? Sest selles loosungis ei jäänud Türist, kus võitis IRL, ega Tallinnast, kus võitis Kesk, midagi järele. Sotside „Homme Toompea" võib seega jääda vaid roosaks unistuseks.

Reformil soovitati liituda Keskiga

Reformierakond paistab olevat oma ajaloo kõige kehvemas seisus. Ükski nimekas Reformi-poliitik polnud nõus hakkama linnapeakandidaadiks. Selles kontekstis kahvatub ju ka Jürgen Ligi väljaöeldu, et „oleks mina kandideerinud...!"

Miks ta siis ei kandideerinud? See näitab, et Reformierakonna šansid olid juba ammu enne valimisi haledad. See, kuidas esimees omaenda erakonna kampaaniat mõnitab, on ka pretsedenditu. (Näiteks loodab peaminister, et järgmine valimiskampaania on vähem klounaadlik, pidades silmas rindade paljastamist linnavalitsuse ees.

Samuti kingib peaminister valimisõhtul Randperele kuuse vihjega, et viimane tegi Lasnamäel kuusekampaaniat, lubades istutada sinna 100 000 kuuske.

Mulle tundub, et selles erakonnas ei langetagi enam otsuseid partei esimees. Asi näitab lagunemise tendentsi. Mõnigi politoloog on andnud Reformierakonnale nõu liituda Keskerakonnaga.

IRL-ist tõusmas opositsiooni liider

IRL-iga on asi keerulisem. Temast on Tallinnas tõusmas opositsiooniliste parempoolsete parteide liider. Reformierakond peab arvestama, et lähiajal püüab IRL ka valitsuses initsiatiivi haarata.

Kaitseminister ja siseminister viskasidki juba tanki peaministri. Ja mitte ainult tema, vaid ka politsei. Kaitstes rinnaga oma erakonnakaaslast, visati prügikasti paarikümneaastane koostöö Interpoliga. Eesti liitumine Interpoliga oli pikk ja keeruline protsess, millest praegune siseminister ei tea midagi. Nii lihtne on midagi lõhkuda, aga ehitada on raske.

Keskerakonna vastased püüdsid neid valimisi näidata referendumina Keskerakonna ja Savisaare poliitika jätkumise küsimuses. Nende sõnum oli lihtne: Kui tahate, et Savisaar jätkaks, siis valige Keskerakond; kui tahate muutusi, valige meid.

Valimistest kujuneski referendum. Linnarahvas ütles väga selge „Jah!" Savisaare ja Keskerakonna jätkamisele.

Keskerakond ei soovinud meediat oma peole

Lõpetuseks tahaks klaarida ühe lihtsa asja: miks ei olnud osa meediast teretulnud Keskerakonna peole? Põhjus on väga lihtne. Veel valimispäeval tegeles mitu meediakanalit Krossi kampaaniasõnumite edastamisega. Pean eeskätt silmas Kasparovi avaldust (Delfis - Toim.), mis oli selgelt Krossi valimispropaganda. Isegi kui toimetajad poevad fakti taha, et kõik oli seaduslik (mida ei saa välistada), oli see siiski ebaeetiline.

Valimiste päeval on meil tavaks, et valijad räägivad ja parteid vaikivad. Sellest piirist astus ajakirjandus üle, ja meil ei olnud mingit tahtmist lubada oma lõbusale peole külalisi, kes tegelikult hoiavad peremeeste suhtes rusikat taskus.

Inimesed on hääletanud. Võin kinnitada, et linnaelanikud on andnud oma elukorralduse usaldusväärsetesse kätesse. Meie neid ei peta ja juba töötame.

KALLE KLANDORF, Tallinna abilinnapea, KE

Ilmunud ka Delfis 22. oktoobril

[esiletõste]   Omal ajal astus Toomas Hendrik Ilves just Tallinna häbiväärse kaotamise pärast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe kohalt tagasi. Kas ka Mikser tunneb teatavat vastutust loosungi eest „Täna Türi ja Tallinn..."? Selles ei jäänud Türist, kus võitis IRL, ega Tallinnast, kus võitis Kesk, midagi järele.

Jaga |