Priit Saksing ammutab jõudu Kurista kodust

Kui Priit Saksing just mõnel nõupidamisel või kohtumisel pole, võib teda kohata Kurista  koduaias muru niitmas, aeda kastmas, midagi korrastamas või remontimas. Koos abikaasa Aitaga, kes on samuti Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsandusharidusega, on ta siia istutanud üle saja erineva puu ja põõsa.

„Loodusläheduse võtavad hästi omaks ka loomad. Ikka podiseb siin siil või puu otsas krõbistab orav ja rebanegi on õuel istunud. Kevaditi kostab ilusat linnulaulu. Ise tunnen, kuidas siin puhkab närv ja kosub vaim," ütleb peremees.

Veel juhib Saksing tähelepanu sellele, et oma kodu pole ta aiaga ümbritsenud. „Milleks varjata teiste eest seda, mida ise rõõmuga loonud olen. Pealegi meeldib mulle avarus, igasugune piiratus mõjub ahistavalt. Head inimesed on alati oodatud meie kodu uudistama, halvad tunneme aga üsna kiiresti ära. Eriti tugev tajumisvõime on selles suhtes mu kaasal Aital."

Noorim tippjuht omaaegses Eestis

Priit Saksingu Kuristale tulekul on omamoodi ajalooline tagapõhi. Saksing lõpetas Tartu 7. Keskkooli - praeguse Karlowa Gümnaasiumi, kus tema paralleelklassis õppisid Aadu Must ja Edgar Savisaar. „Pärast kõrgkooli lõpetamist töötasin Kambja abimetsaülemana ja seejärel Kuuste katsemetskonna metsaülemana. 1980. aastate algul ütles looduskaitse ja metsamajanduseminister Heino Teder, et mul tuleb hakata Jõgeva metsamajandi direktoriks. See oli aeg, mil parteijuht Karl Vaino eestvedamisel püüti juhtivatele kohtadele ennekõike edutada venelasi või Venemaalt pärit eestlasi. Teder soovis, et Eestimaa ettevõtteid juhiksid ennekõike põhirahvusest, Eestis sündinud ja kasvanud mehed.

Varem piisavalt mahajäänud metsamajandisse ehitasime puidutööstuse, masinate remondi-ja hooldusetöökoja, kütusetankla, Kuristale rajatud roosiaeda ehitati uusi kasvuhooneid, Toomal arendati hobusekasvatust. Renoveerisime Kurista mõisas asuva metsamajandi peahoone, kus hakkasid tööle hambaarst ja juuksur," meenutas Saksing, kes veidi üle 30-aastase mehena oli tollases Eestis teadaolevalt noorim ettevõtte juht. 1988. aastal, ühtedel esimestel demokraatlikel valimistel perestroika-aegses Eestis, valiti Priit Saksing Jõgeva rajooni täitevkomitee esimeheks. Mõni aasta hiljem sai temast esimene Jõgeva maavanem taasiseseisvunud Eestis.

Ainulaadne kalandusleping ja selle saamislugu

Nii Jõgeva Metsamajandi juhi kui ka maavanemana oli Saksingu huviorbiidis kalandus.  1990. aastatel olid maavalitsuse koosseisus ka keskkonnaosakonnad. Maavanematel tuli pidevalt tegeleda ka kalandusprobleemidega. Kümmekond aastat tagasi valiti Priit Saksing aga kutselisi kalureid ühendava Peipsi Kalurite Ühingu esimeheks.

„Olen pidanud esmatähtsaks kalapüügitraditsioonide ja kogu Peipsi rannikule omase elulaadi püsima jäämist ja arenemist, kohalike kalatööstuste pidevat kindlustamist toorainega, Peipsist püütud kala turustamist ennekõike kalandusettevõtjate, mitte vahendajate poolt, samuti seadusevastase kalapüügi ja kalaäri tõkestamist. Viimasele aitab loodetavasti suuresti kaasa hiljuti Tallinnas sõlmitud Vaba Tahte Leping, millele kirjutasid alla keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Peipsi kalurite esindajatena mina ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk. Esmakordselt Eesti kalandusajaloos sõlmitud lepingus on üksikasjaliselt välja toodud nii riigiasutuste kui ka kalurite ühenduste kohtused."

Veel märgib Saksing, et lepingu sõlmimine sai alguse Kasepääl kalurite esindajate kohtumisest keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga.

Teemakohane leping väljendab ka mõnes mõttes erakondade vahelist kompromissivalmidust, sest on ju Tamkivi Reformierakonnast, Seeder Isamaa ja Res Publica Liidust, Pirk Rahvaliidust ja Priit Saksing ise Keskerakonnast.

„Ammustest aegadest alguse saanud Eesti kalanduse elus hoidmine ja arendamine on valdkond, milles tuleb erakondlikud erihuvid kõrvale jätta ning püüda ühiseid eesmärke leida ja neid koos ellu viia," arutleb Saksing. Kalandusprobleeme on Peipsi Kalurite Ühingu esimees põhjalikult tutvustanud kõikidele viimasel ajal ametis olnud põllumajandus- ja keskkonnaministritele.

Juunikuus tutvustasid Priit Saksing ja Peipsi Grupp Holding OÜ juhataja Paul Kärberg Peipsi äärseid kalandustraditsioone Lohusuu kirikus jumalateenistust pidanud Moskva patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku metropoliidile Korneliusele. „Kalandus nõuab füüsilist ja vaimset jõudu, mistõttu selle ala inimesed vajavad tõsist hingelist tuge," kinnitas kalurite eestvedaja kohtumisel kirikupeaga.

Mustveesse merendusklass

Kui veel kord erakondlikkusse kalduda, siis Isamaa- ja Res Publica Liidu haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas Saksingu oma käskkirjaga Eesti Mereakadeemia nõunike kogu liikmeks.

„Eesti on põline mereriik, kuid merendushariduses peaks senisest rohkem tähelepanu pöörama ka Euroopa suuruselt neljandale järvele Peipsile. Selle valdkonnaga seotud probleemid vajavad teadusuuringuid ja ka vastavate spetsialistide koolitamist. Mereakadeemia ja hiljuti ametisse valitud Mustvee linnapea Urmas Lauri koostöös on tekkinudki idee rajada Mustvee kooliõpilastele merendusklass."

Eesti Ema graniidi maaletooja

Soe tunne tõusis Saksingu südamesse päeval, mil Rõuges avati Hans Sissase ideest alguse saanud monument Eesti Emale. Nimelt korraldas Saksing ettevõtjana graniidirahnu Baškiiriast Eestisse toomise ja sellest valmiski emadust ülistav skulptuur.

Samuti on Saksingul oma osa graniidist purskkaevude, kõnniteede ja terrasside ehitamisel Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Jõhvis jt linnades, mitmetes mõisaansamblites ja koduaedades. Küllap isa ergutusel-soovitusel on ettevõtja saanud ka nooremast pojast Marekist, kes juhib graniidile ja marmorile spetsialiseerunud firmat Kivikuvand, kus Priit Saksing on nõukogu esimees. Keskerakonna esindajana on Marek valitud ka Jõgeva vallavolikogusse, kus ta on nii volikogu kui ka kultuuri-ja spordikomisjoni aseesimees.

Jõgeva saalihoki edendaja

Vanem poeg Marko on Jõgeva Spordiklubi Tähe juhatuse esimees ja peatreener. Klubi esindusmeeskond on võitnud saalihokis üheksa Eesti meistritiitlit ja samuti mitu hõbemedalit, samuti karikaid nii rahvusvahelistel kui ka vabariiklikel võistlustel.

Peaaegu alati käib Priit Saksing saalihokivõistlusi vaatamas Jõgeva spordikeskuses Virtus (valmis tema maavanema-tööaastatel), samuti Tallinnas ja Lätiski, sest kolmandat aastat mängis Tähe esindusmeeskond ka Läti meistriliigas. Samuti on ta klubi pidevalt sponsorina toetanud.

„Mõistagi elan kaasa Marko tegemistele ja vahel muretsen, et ta liigselt üle ei pingutaks. Ennekõike on mulle saalihoki käekäik oluline põhjusel, et Jõgeva noored saaksid sportlikult ja tervislikult aega viita, kasvaksid karastudes täiskasvanuteks, õpiksid lugu pidama nii võidurõõmust kui ka kaotuskibedusest. Paljud Tähe saalihokimängijad töötavad või õpivad väljaspool Jõgevamaad. Mõned on ka teistesse klubidesse mängima asunud.

Kindlasti jäädaks rohkem Jõgevamaale, kui siin oleks noortele piisavalt tasuvamat ja huvitavamat tööd," mõtiskles Saksing, kes ise oma ligi 192 cm kasvuga paistis noorusaastatel ennekõike silma korvpallis ja on tulnud ka NSVL juunioride meistriks.

Kurista taaselustub

Kuristalasena tunneb Priit Saksing rõõmu kodupaiga seltsielu taaselustumisest. „Käsitööhuvilised naised, kes on enamasti töötanud kunagises Jõgeva Metsamajandis, on moodustanud mittetulundusühingu Airaan ja korraldasid äsja kauni ja huvitava käsitöönäituse.

Plaanis on korrastada ka külaplats ja hakata ühiselt koosviibimisi korraldama," räägib Saksing lootusrikkalt.

Möödunud aastal said Kurista küla ühepereelamud Kauni Kodu konkursil Eesti Vabariigi presidendilt auhinna. Nii Arnold Rüütli kui ka Toomas Hendrik Ilvese ajal on sama auhinna pälvinud ka Saksingute kodu. Hiljuti tähistati siinsamas koduaias pereisa Priidu 60. sünnipäeva.

Külalisteraamat täitus ilusate soovidega, märksõnadeks tugev tervis, energia tulevasteks ettevõtmisteks ja jätkuvaks kodusoojuse hoidmiseks.

„Head sõbrad ja tuttavad on mulle alati oluliseks vaimujõu allikaks olnud," tunnistab mitmekülgne majandus- ja ühiskonnategelane, kodupaigale truuks jäänud Priit Saksing.

Küsinud ja kirja pannud

JAAN LUKAS

Jaga |