Peterburi ja selle inimesed on vägevad!

Linnapead saatsid visiidil IT-spetsialistid, muusikud, kunstiteadlased, ärimehed jt elualade esindajad. Soov värskendada kontakte idanaabriga peegeldus Peterburi külastanud eestlaste silmist.

Pärast Tallinna linnapea kohtumist Peterburi kuberneri Valentina Matvijenkoga küsis visiidil osalenud Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindaja minult pingsalt, kas kohtumisel ka majandussuhetest räägiti. Kooskõlas kultuurisidemete tugevnemisega peaks tõepoolest arenema ka majandussuhted, mille aluseks on heasoovlikud poliitilised suhted.

Kohtumisel Matvijenkoga valitses lootuse õhkkond. Usutavasti pärast tuleva-aastaseid Riigikogu valimisi need lootused ka realiseeruvad. Keskerakonna poliitikas peitub võti Eesti ja Venemaa majandussuhete paranemiseks. Kuigi möödunut ei tohi unustada, jääksidki EAS-i esindajad minevikutrummide tagumisega valijate hääli püüdva Reformi ja IRL-i võimukoalitsiooni jätkumisel ilmselt rohkem tühja lootma.

Matvijenko lubas Tallinna külastada

Matvijenko sõnul annavad säärased visiidid kahe linna vahelistele suhetele uue impulsi.

Kohtumisel väljendasid mõlema linna juhid valmisolekut koostöö edasiseks arendamiseks. Matvijenko ettepaneku kohaselt võiks see väljenduda Eesti pealinna ja Venemaa kultuuripealinna uue koostööleppe sõlmimises. Tallinn tuleva aasta Euroopa kultuuripealinnana annab ka Peterburile võimaluse oma parimaid kollektiive kogu Euroopale esitleda. Peterburi kuberneri sõnul on tema kodulinn valmis projektile „Kultuuripealinn Tallinn 2011" oma „kultuurilise õla" alla panema ja selles programmis osalema.

Matvijenko rõhutas, et olulised on konkreetsed projektid, mitte deklaratsioonid. Ta mainis, et kahe riigi vastastikustes suhetes on saabunud mitte kivide loopimise, vaid nende üleskorjamise aeg. Peterburi kuberner nimetas Savisaart stabiliseerivaks jõuks Tallinna elus ja tugevaks parteiliidriks. „Edgar Savisaar on poliitik, kellega on võimalik ja kellega ka tahad asju ajada," märkis ta. „Nagu iga suurekaliibrilist poliitikut iseloomustab ka teda pragmatism."

Matvijenko tundis huvi, kuidas Eesti on valmistunud uue rahaühiku euro kasutuselevõtuks. Savisaar sõnas, et investoritele toob euro stabiilsusetunde, kuid tavainimestes võib rahavahetus aga tekitada ebakindlust.

Tallinna linnapea märkis, et viimasel ajal on elavnenud mõlema linna vaheline turism ning suurenenud ka kaubavahetus, millele on märkimisväärselt kaasa aidanud Tallinna-Peterburi kohtumiste raames toimuvad, juba traditsiooniks saanud äriseminarid. Savisaar esitas Matvijenkole kutse külastada 2011. aasta jooksul Tallinna ka isiklikult, mida Peterburi kuberner lubas kindlasti teha.

Samal päeval toimunud Tallinna ja Peterburi infotehnoloogia spetsialistide seminaril tundsid peterburglased suurt huvi Tallinnas kasutatavate infotehnoloogiliste lahenduste vastu. Märgiti, et neli metropoli - Tallinn, Peterburi, Helsingi ja Riia - suudavad IT valdkonnas üksteisele kasulikud olla.

Ärisidemed tugevnevad

Peterburi-visiidist võttis osa suur hulk ettevõtjaid, kes osalesid äriseminaril. Tallinna linnapea märkis sel seminaril peetud ettekandes, et ärimaailmas on möödapääsmatu lähtuda eeskätt otstarbekusest ja koostöövajadusest.

„Kui riikide valitsused ei saa või ei taha koostööd teha, võivad ja isegi peavad sellega tegelema linnad," ütles Savisaar. „Olen veendunud, et sellised kõrgetasemelised majanduskonverentsid ja -seminarid kujutavad endast reaalset ja konstruktiivset sammu suhete ja koostöö arendamisel."

Peterburi asekuberner Mihhail Ossejevski hindas äriseminaril kahe linna ettevõtjate koostöö perspektiive optimistlikeks. „Miski muu ei lähenda nii nagu ühine rahateenimine," märkis Ossejevski.

Tallinna linnapea külastas samal päeval ka Peeter-Pauli kindlust, kus vana tava  kohaselt kõlab igal keskpäeval kahuripauk. Möödunud neljapäeval langes selle lasu tegemise au osaks Tallinna linnapeale. Ühtlasi avas Savisaar kindluse Insenerimajas Eesti Meremuuseumi väljapaneku „Tsaariaegsest militaarrajatisest modernseks meremuuseumiks".

Väljapanek tutvustab Peeter Suure sõjasadama Tallinnasse rajamise lugu, vesilennunduse ajalugu Eestis, Lennusadama ja vesilennukite angaaride ehitamist ja hilisemat käekäiku kuni tänapäevani - renoveerimise ning sinna kavandatava ekspositsioonini.

Linnapea mälestas stalinlike repressioonide ohvreid

Tallinna linnapea külastas 30. oktoobril ehk poliitiliselt represseeritute mälestuspäeval Levašovo memoriaalkalmistut, kus mälestati NKVD repressioonide käigus hukkunud rahvuskaaslasi. Oma kõnes meenutas Savisaar, et Levašovosse on maetud väga erinevatest rahvustest inimesi: eestlasi, poolakaid, leedulasi, norralasi, valgevenelasi, ingerlasi, sakslasi, venelasi. „Me mälestame hukkunud rahvuskaaslasi, sest need õudused ei tohi kunagi korduda," ütles Savisaar.

1937. aastal võttis kompartei poliitbüroo vastu otsuse, mille kohaselt tuli likvideerida kulakud, aktiivsed nõukogude korra vastased jm „rahvavaenlased".  Kokku hukati NKVD selle operatsiooni käigus 1937. aastal 18 719 ja 1938. aastal 20 769 inimest. Nad maeti üheksahektarisele kõrge planguga piiratud maa-alale Levašovo külas. Ekskavaatorid kaevasid ühishaudu, kuhu laibad lükati. Hukatute hulgas oli umbes 2000 eestlast. Matmiskohana kasutati Levašovot kuni 1954. aastani. Üldse on sinna maetud ligi 47 000 inimest, neist üle 40 000 hukati poliitilistel põhjustel.

1960.-1980. aastatel oli Levašovo vaikne kohake, mida ümbritsesid okastraat ja valveputkad, territooriumi valvasid hundikoerad. Ajaloolase Küllo Arjakase sõnul kutsusid kohalikud elanikud seda paika „daatšaks". "Mingeid peohääli sealt kunagi ei kostunud, aastakümneid valitses täielik vaikus," ütles ta.

Memoriaal avati 1989. aastal ning sama aasta sügisest peale on sinna lisandunud eri rahvaste mälestusmärke. Eesti pani hukkunud eestlastele mälestusmärgi 30. oktoobril 1999. Kalmistu on ehedal kujul säilinud. Kõikjal on tahvleid ja ristikesi, mille juures omaksed saavad leinata.

Tallinna-Peterburi kohtumistel pikk traditsioon

Tallinna ja Peterburi suhted on eriti intensiivselt arenenud viimasel kümnendil. Linnadevaheliste suhete tihenemist märgitseb aasta 1999, mil toimusid esimesed Peterburi päevad Tallinnas ning kirjutati alla koostööprotokoll. Kohtumiste eesmärk on ühendada linnadevahelise suhtlemise erinevad tasandid ja sihtgrupid. Traditsiooniliselt on kohtumiste raames kolm komponenti: programm ärimeestele, kultuuriprogramm, vastastikku huvi pakkuvates valdkondades kohtumised linnade administratsiooni tasandil. Tänu kohtumiste raames aset leidnud kultuurisündmustele on välja kujunenud näiteks Tallinna Filharmoonia ja Peterburi Mihhailovi Teatri, mõlema linna kaubandus-tööstuskodade, kõrgkoolide jt kontaktid, rääkimata linnaametnike kogemustevahetusest ja linnade ühisprojektidest.

INDREK VEISERIK, reporter

(Osaliselt kasutatud Raepressi materjale)

[fotoallkirjad]

VÄÄRTUSTAB PÄRITOLU: Peterburis sündinud ja kasvanud Marina Akimova-Pariku isa on eestlane, ema aga venelanna. Marina võtab osa Peterburis toimuvatest Eestiga seotud folklooriüritustest, sest tema jaoks on oluline tunda ja tunnetada oma juuri. Ta käib sageli Eestis külas oma Saaremaal elavatel sugulastel. Marina napp eesti keele oskus ja Saaremaa-sugulaste vähene vene keele valdamine pole kuidagi seganud sooje sugulussidemeid.

EESTLUS PETERBURIS: Kohtumiste viimasel päeval külastas Tallinna linnapea Vene etnograafiamuuseumi, kus avas Eesti etnograafiapäeva. Avamisel tehti meeleolukat rahvatantsu, millest võtsid osa ka MTÜ Etno Tuba tantsijad koos Tartu linnavolikogu esimehe Aadu Musta, Edgar Savisaare jt külalistega. Tutvustati eesti käsitööd ning õpetati tantse ja laulumänge Peterburi Eesti Seltsi liikmetele ja teistele asjahuvilistele.

Sillamäe sadama turundusdirektor Andrei Birov (vasakul) ja nõukogu esimees Tiit Vähi

.Ehitusfirma Nurmak OÜ juhatuse esimees Ake Andressoo.

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie Tallinna-Peterburi äriseminaril kõnet pidamas.

KOOSTÖÖ: Tallinna ja Peterburi IT-spetsialistide seminaril tundsid peterburglased suurt huvi Eestis kasutatavate infotehnoloogiliste lahenduste vastu.

KUMMARDUS OHVRITE MÄLESTUSELE: Tallinna linnapea külastas 30. oktoobril ehk poliitiliselt represseeritute mälestuspäeval Levašovo memoriaalkalmistut, kus meenutati NKVD repressioonide käigus hukkunud rahvuskaaslasi. „Me mälestame hukkunud rahvuskaaslasi, sest need õudused ei tohi kunagi korduda," ütles Savisaar.

Jaga |