Majandus tambib paigal nagu puujalaga purjus orav

Soomlane nõuab, et teda peab teenindama paindlikult ja inimlikult ehk hästi, aga eestlane seda ei nõua. Eestlane kardab, paanitseb, jookseb, nutab.

Eestit valitseb hirm

Inimeste hurjutamine on Eestit hetkel juhtivate endiste punaparunite ja nende mõttekaaslaste teadliku töö tulemus. Kartvaid inimesi on lihtne valitseda. Valitseva kliki huvides on primitiivne, peost suhu elav agraarühiskond, mille liikmete majandus läheb sassi kohe, kui on kingad vaja parandusse viia või hambaid tohterdada.

Pelgav ja stressis ühiskond ei vaidle vastu ega mässa. Selline rahvas on liiga vähe haritud, et nõuda rohkem palka kui närused paar-kolmsada eurot kuus.

Majandus kajastub eelkõige surnuaedades

Lisaks sadamale soovitan ma soomlastel käia tutvumas Eesti kirikute ja kalmistutega, kui on soov saada aru Eesti majanduse seisust. Miks nii? Sest läikivaid Ülemiste City taolisi ärimaju on üle Euroopa Makedooniast Kaliningradini. Need ei peegelda innovatiivsust või investeeringuid, vaid lihtsalt seda, et ettevõtetel on alati ja igal pool vaja kaasaegset büroopinda. Riikide tõeline arengutase on näha ühiskonna nõrgimatest nõrgimate ehk surnute kohtlemises - kirikutes ja kalmistutel, mis Eestis on jäetud häbiväärselt unarusse. 1990-ndatel neid pisut veel koristati ja renoveeriti, aga nüüd on need sattunud stagnatsiooni nagu riigi majandus

tervikuna.

Eesti ohverdas oma inimeste heaolu

Majanduskasvu nimel on Eesti ohverdanud kõik, ka oma inimeste heaolu. Paradoks on, et hetkel majandus ei kasva. Eesti areng tambib paigal nagu puujalaga purjus orav.

Kui Eesti soovib saavutada oma suure venna Soome arengutaseme, siis praeguse majandus- ehk rahvakogutoodangu kasvu juures ei saa see kahjuks kunagi tõeks.

Juba praegu on leedukate ostujõud samal tasemel kui eestlaste oma, ja Eestist on juba mööda põrutamas Läti, mille majandus kasvab hetkel nelja protsendi tempos. Kõigi Balti riikide (ehk Euroopa Liidu "vaesteliiga") ostujõud inimese kohta on hetkel umbes 60 protsenti EL-i keskmisest, Soomel on see aga 114 protsenti.

Tulevikus saame näha, kuidas Eesti majandus- ehk näljapõgenikud kolivad ära mitte ainult Soome ja Venemaale, vaid ka Lätti ja Leetu.

Ajalehed trummivad edust

See, et Eesti majandus hetkel ei kasva, on äärmiselt kummaline, arvestades siinset madalat algtaset. Eesti-taolise arenguriigi majandus peaks kasvama vähemalt viis protsenti aastas, igal aastal, et kunagi saavutada Lääne-Euroopa tase.

Eesti ajalehed trummivad „Eesti majandusedust", aga fakt on, et rahvakogutoodang on aastas vaid 16 miljardit eurot. Soomes on see 200 miljardit eurot. Vahe on uskumatult suur, peaaegu 13-kordne, hoolimata sellest, et Soomes on elanikke vaid neli korda rohkem.

Sellise fakti üle mõtlemine teeb lihtsalt lolliks - või paneb pakkima kohvrid ja pühkima Eesti tolmu oma rebenenud kingadelt.

Seis on aga veelgi nutusem, kui võtame arvesse Eestis kasutatud dopingu ehk ELi abirahad. Sellise dopingu tulemusi ei mõõdeta PISA-testiga, vaid pissitestil peldikus.

Kodanikke toidetakse müütidega

Eesti valitsus püüab toita oma näljaseid kodanikke müütidega, mis ei vasta tõele. Palgad on kasvanud aasta jooksul kaheksa protsenti, aga miks nii vähesed palgasaajad on seda märganud? Sest „palgakasv" põhineb alampalga tõstmisel. Kui miinimumpalk kasvab, muutub osa mustast majandusest ehk ümbrikupalgast seaduslikuks. Statistika näitab palgakasvu, aga tegelikkuses seda ei toimu. Paljudel kätte jääv rahasumma, vastupidi, langeb.

Eestis kasvavad ka õppetoetused ainult paberil. Üliõpilased on alati ja igal pool pisut vaesed, aga Eesti riik panustab õppetoetustesse ainult 16 miljonit eurot aastas. Soomes on vastav summa üle 500 miljoni euro - vahe üle 30-kordne.

Majanduslik võrgustik lammutati poliitilistel põhjustel

Siinset majandust ja inimeste vähestki heaolu ei päästa Euroopa maksumaksja tissi otsas rippuvad start-up'id või riigi kujundamine maksuparadiisiks. Eestil lihtsalt puudub see modernne infrastruktuur, mida suured rahvusvahelised firmad vajavad, et tuua kohale märkimisväärset äritegevust. Puuduvad ka mastaapsed allhankevõrgustikud, nagu need olid siin veel 1980-ndatel, aga mis lammutati maha poliitilistel põhjustel. Plats tehti puhtaks, aga nulliti ka Eesti tulevik.

[esiletõsted]

Riikide tõeline arengutase on näha ühiskonna nõrgimatest nõrgimate ehk surnute kohtlemises - kirikutes ja kalmistutel, mis Eestis on jäetud häbiväärselt unarusse.

Plats tehti puhtaks, aga nulliti ka Eesti tulevik.

SAMI LOTILA, kolumnist

Jaga |