Demokraatia väärtõlgenduse vasikavaimustus saab ükskord läbi

Iga poliitiline jõud kapitalistlikus maailmas on nagu puuk demokraatia kallal. Imeb pisikese tilga tervikust ja kohe latrab, et seeläbi on terve erakond demokraatlik. Kõigil sellistel parteidel on üks ühine omadus -- nad ei tunnista kohustust vastutada terviku ehk rahva ees.

Demokraatia on mõeldav ainult koos vastutusega. Vastutuseta demokraatia on ju anarhia, pealegi kõikehõlmav. Et diskrediteerida demokraatiat, kohustust valitseda rahvast demokraatiaga kaasneva vastutusega, tõstavad rahvavaenulikud jõud taevastesse kõrgustesse „vabaduse" mõiste, mida saab väga hästi sobitada anarhiaga. Sellist teed ongi läinud Eestis "valged" -- isamaaliitlased ja reformikad.

Toon mõned näited:

1. "Vaba" ajakirjandus (ja kogu meedia), mida teevad üksikute rikkurite (kapitalistide, monopolide) huvides tegutsevad ja nende palgal olevad rahva huve mitte teadvad üksikud ajakirjanikud, samastatakse tegelikult rahva huvides toimiva ja rahva ees vastutava ajakirjandusega, nagu on meil "Kesknädal", "Pealinn" ja Tallinna TV. Nii eemaldatakse ajakirjandus rahvast sõnakõlksuga "vabadus". Sellisesse meediasse pole rahval asja. Rahva soovid, kaastööd ja ettepanekud jäävad avaldamata, kajastamata. Rahvas võõrandub, sest "vaba" ajakirjandus on vaba ainult demokraatiat kapitalistile soodsalt väänaja jaoks. Kõik toimub raha eest. Demokraatia ja rahva huvid (tegelikult nende huvide eiramine ja mahamüümine) saavad rahalise vääringu lontrusajakirjaniku rahakotis.

2. Valitsejad ja meedia käsikäes manipuleerivad igapäevaselt sõnadega „vabadus", „kohustus" ja „demokraatia", vastandades neid. Näiteks inimeste elukoha registreerimine omavalitsustes seostatakse vabaduse piiramisega ja demokraatia rikkumisega. See pole nii. Aus inimene ja rahvas ei näe siin mingit vabaduse piirangut. Pole kahtlust, et kurjategijad tunnevad ahistamist, kui neil ei lasta tegutseda vabalt, toime saata kuritegusid rahva vastu. Aga see ongi demokraatia kohustus -- piirata vägivalda ja kuritegevust.

3. Kõrget kuritegevust soosivad meie riigis väga kasinad karistused (õigemini -- karistamatus). Olmelise täisteenindusega vanglad on kuritegevuse kasvulava, kapitalistliku röövelliku poliitika musternäide. Kuritegeliku maailma ja röövkapitalismi sümbioos (käsi peseb kätt), et sundida rahvast leppima järjest suureneva vaesuse ja röövimisega. Rahvale kui demokraatia kandjale õpetatakse igapäevaselt, et tasuta lõunaid (ja kõike muud priid) ei ole olemas. Kurjategijatel pole kohustust hüvitada ülalpidamiskulusid täisteenindusega hotellitüüpi vanglates. Kõik selle maksab kohustuslikult kinni kannatanu või pankrotistunu, eluaegsete võlakohustustega rahvas.

Sellelsamal rahval on täiendav "vabatahtlik" kohustus mitte teada anonüümseks jäävaid kurjategijaid, et neile mitte haiget teha avalikustamisega. Rahvale on jäetud „vabadus" elada kõrvuti röövlite, varaste ja tapjatega, kes sageli oma "tööd" jätkavad. Ümberkasvatamisest ja võõrutamisest enam ei räägitagi -- pole seaduste järgi ette nähtud.

Nii polegi mingi ime, et oleme kaotanud viimase kahekümne aastaga veerand miljonit inimest 1,5 miljonist. Jääb üle nentida, et selline oligi meie seadusandjate ja valitsejate õigustatud ootus „heaoluriigi" ülesehitamisel, mida on teostanud ERSP-lased, Laari isamaaliitlased, reformikad ja nende abivalmis kannupoisid, kes nimetavad ennast nüüd sotsideks.

4. Võtame või praeguse "hea" hariduse. Sõnades on see vabamast vabam. Laps on kohustustest ja vastutusest jäägitult vaba. Õpilased õpetavad õpetajatele „teenindajaks" olekut seaduse kaitse all --. teenindatav on kuningas. Lapsed panevad füüsiliselt ja logistiliselt paika isiksustamata teenindajad-õpetajad. Paljudel noortel ja juhuslikel õpetajatel polegi enam oskust ning näljapalgaga on selgrootuteks tehtud teadmistega õpetajad. See „hea haridus" ei salli isiksusi.

Selline ongi meie täisanarhiline kasvatussüsteem, kus lapsed on nagu loomad vabapidamisel. Erinevus loomade vabapidamisest on selles, et loomade jaoks kehtivad kindlad reeglid, samuti jõud, nutikus ja hirm, mis on kaugel anarhiast.

Hirm tuleb aga peale teadmisest, et meie täisanarhiline koolisüsteem, isamaalaste ja reformistide majanduse "edulugu" ja "vabadus" on tootnud ainuüksi viimastel aastatel 40000 mitteõppivat ja töötut noort.

Küll saavad ENSV-aegsed rahvuslikud kommunistid uhkust tunda ja õigustatult rinna ette pungitada - tollases Eestis ja kogu NSV Liidus oli tõesti tasuta ja hea (isegi väga hea!) haridus ja töökohtadest polnud kellelgi puudu. Väärikas töötasu täiendas head sotsiaalset süsteemi. Nüüdses EV-s on see täitumatu igatsus ja halvasti unustatud lähiminevik.

Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. Katastroofini on viinud vasikavaimustus kõigest uuest ja reformidest, mis ei toetunud kindlale vundamendile.

ÜLO PALOVER, pensionärist talupidaja Võrumaalt Lasva vallast

Jaga |