Kadri Kõusaar peab astmelist tulumaksu õiglaseks

„Mõni aeg tagasi, ja üldse mitte valimistega seoses, hakkasin mõtlema astmelise tulumaksu üle. Ma pole otseselt ei selle vastu ega ka poolt - ütleme, et olen neutraalne, kõhklev. Mitte usklik, ega ka ateist - pigem agnostik," märkis ta.

Kõusaare sõnul võib tähele panna, et kui üldse kasutada terminit „astmeline tulumaks" n-ö ülikonnastatud seltskonnas, puhkeb kohe paanika, umbes nagu oleks keegi haisva solgiämbri söögilauale tõstnud - see tuleb kohemaid ära viia ja seejärel juhtunust sündsalt vaikida.

„Argument on selline, et majandus seiskuks ja investorid põgeneksid tuhatnelja kohe, kui Eestis kehtestataks astmeline tulumaks (mille tõttu näiteks inseneride, arstide ja õpetajate palgad suureneksid, ning ammugi veel vaesematel - muide, kas pole tobe, et nii austusväärsetest ametitest rääkides pean kasutama väljendit „veel vaesematel"?) Ja et on õiglane, et kõik maksavad samasugust protsenti, hoolimata oma sissetulekust. (Huvitav, et matkal ei hakka keegi arvutama, et inimesed kannaksid kotte vastavalt oma kehamassi indeksile, et minust 30 protsenti raskem kannab ka minust täpselt 30 protsenti rohkem," kirjutas Kõusaar.

Tema sõnul tavapalga puhul ei võta ühelgi kõrgepalgalisel tükki küljest, kui ta natuke rohkem maksu maksab. "Küll võivad tekkida meeleheitlikud dilemmad stiilis: Grand Cherokee või ainult Kia, Dom Perignon või kõigest Moet Chandon. Teisel pool on aga valikud: kas lasta hammas plommida või on odavam välja tõmmata? Kas osta lapsele talvesaapad või saata ta trenni - mõlemat ei saa," kirjutas Kõusaar.

Tema sõnul me kõik tahame siledamaid maanteid, paremaid koole, efektiivsemaid haiglaid, väiksemat kuritegevust jne. „Millegipärast on aga kõigis riikides, mis nende omadustega hiilgavad, astmeline tulumaks - alates Põhjamaadest ja Lääne-Euroopast ning lõpetades USA endaga. Jah, isegi äriparadiisis USA-s on astmeline tulumaks - midagi, millele ma kunagi mõelnud pole. Ühtlane tulumaks on ainult Balti riikides, Venemaal ja Balkanil," märkis Kõusaar.

Kõusaare meelest on kuidagi veider, et muudes asjades tahame väga kiiresti Euroopasse sõuda, aga see, mis on kõige euroopalikum - ehk inimese tähtsamaks pidamine firmast, ligimese toetamine -, on meil kuidagi karikatuurselt ununenud. „Üleminekuaeg metsikust umbusust ehk Nõukogude pärandist veel järelikult kestab," märkis kirjaneitsi.

Refereeris Indrek Veiserik

Jaga |